Helle-Moonika Helme: kättesaadav ja taskukohane elekter on olnud meie rahvuslik privileeg ja edu, valitsus on võtnud Eestile kohustuse kõik toimiv aastaks 2030 ära hävitada

Kolmapäevases Riigikogu infotunnis võttis EKRE saadik Helle-Moonika Helme küsimusena peaministrile ette energeetikateema, kusjuures Kaja Kallase vastust pole Riigikontrolli värske raporti valguses põhjust vahendada, küll aga rahvuskonservatiivist saadiku seisukohta.

“Kõigepealt räägime õlitehasest. Te olete öelnud siin Riigikogu ees, et õlitehas ei ole oluline. Samas on teie enda rahandusminister kindlas kõneviisis selle ümber lükanud ja öelnud, et õlitehasega peab edasi minema ja see peab töötama vähemalt aastani 2035. Sellise tervemõistusliku suhtumise eest tuleb teda muidugi tunnustada ja tunnustada tuleb ka selle eest, et õlitehase küsimuses jätkab võtta põhimõtteliselt seda liini energeetikas, mida alustas EKRE, kui me olime võimul.

Kõik, kes vähegi pragmaatiliselt mõtlevad – eriti tänapäevases keerulises maailmas – ega ela jätkuvalt utoopiates, saavadki suurepäraselt aru, et meie energeetika on siiani olnud eesmärgipäraselt ja optimaalselt üles ehitatud. Elekter on olnud kõigile kättesaadav ja taskukohane ning see on olnud meie rahvuslik privileeg ja edu. See võiks olla siiamaani nii, kui hullumeelsed roheutopistid Euroopast ei käseks meil seda kõike ära lõhkuda ja sama hullumeelsed utopistid ja pimedad käsutäitjad siin seda kohapeal ellu ei viiks.

Riigikontroll näeb ohtusid elektrienergiaga varustatuses eriti just selles, mis puutub tulevikus meie juhitavatesse elektrivõimsustesse. Ja kui me läheme seda vanasse kaevu kiirkorras sülitamise teed, mida teie olete tegemas – te olete võtnud ju Eestile seaduse tasandil kohustuse kõik toimiv aastaks 2030 ära hävitada –, siis ei ole meil midagi, mis tagaks meile selle, et me ei peaks sõltuma ainult sellest, mis on meile kättesaadav suvalistel hetkedel ja suvalistes kogustes.

Meie majandus ega elu ei saa põhineda juhitamatusel, eriti energeetikas, mis on meie 21. sajandi tsivilisatsiooni alus. Siin ei ole vaja hakata rääkima mingitest salvestitest ega mingitest agregaatoritest, mida iganes olete rääkinud ja mis need siis ka ei oleks. Meie energiavajadust ei kata ära salvestiste süsteem, sest nende ehitamine võtaks esiteks 14 aastat aega ja läheks maksma arvutuste kohaselt 500 miljardit, see on 25 aasta riigieelarve maht. Kui meil ei jätku 40 000 Metsküla koolile, 200 miljonit praeguses julgeolekuolukorras elanikkonnakaitsele, siis millest me üldse räägime? Aja täitmiseks selline rohetotter jutt kõlbab, aga sisulist väärtust sellel ju ei ole.

Täiendava küsimusena jätkas Helle-Moonika Helme:

“Need uued energiavõimsused, mis tulevad, on ju tegelikult juhitamatud. Te ütlesite, et maailm liigub fossiilkütustest loobumise poole. Kes vähegi sõidab maailmas ringi, näeb, et seda tegelikult nii ei juhtu. Avatakse uusi kivisöejaamu ja Aafrika pumpab naftat ja gaasi enneolematul moel. Kõik tahavad seda osta ja Euroopa ostab ja kõik. Selles mõttes see päris nii ei ole.

Kõik need plaanid – meil on siin räägitud välisühendustest, et välisühendused on olulised. Jälle ilus jutt, aga tegelikkuses üks laevaankur ja läinud ongi. On väga naiivne arvata, et energiadefitsiidi tingimustes on kusagil keegi halastaja samariitlane siin lähedal, kes meile siis, kui meil on vaja, loovutab elektrit odava hinnaga.

Teate, sellises olukorras on ikka niimoodi, et hädas tunned sõpra, kes sinult seitse nahka koorib. Me näeme, kuidas soomlased naudivad odavat tuumaelektrit, aga niipea, kui need teie sõnul elektrimolekulid siiapoole Soome lahte jõuavad välisühenduste kaudu, on need juba mitu korda kallimad. Kui meist lõuna pool peaks olema samuti energiavajadus suur, siis need molekulid kihutavad viuhti läbi välisühenduste lõunasse. Energiaärimehed keevitavad sinna veel oma kasumi otsa, eestlastele jäävad nagu selles laulus tühjad pihud. Kuna loodus tühja kohta ei salli, siis maanduvad sinna kõrged elektriarved sellegi pisku eest, mis jäi siia ja kodus lambi põlema pani.

Nii et need kallilt rajatavad välisühendused meid ei päästa, ei päästa ka hiiglaslikud meretuulepargid, mis reostavad ära meie keskkonna, võtavad meie rahva kasutusest ära meie merealad või maismaa tuulepargid, mille püstitamiseks raadatakse maha meie metsa. Asemele saame meeletu arve uue juhitamatu elektrivõrgu rajamise eest ja kahjuks elektrimolekulid, need kihutavad ikka sinna, kus on suurem nõudlus, tootlik majandus ning maksujõulisem rahvas ehk üle Euroopa läheb see elektrivõrk laiali. Parafraseerides minister Võrklaeva: elekter läheb igale poole.

Ja meie rahvas on rohepöörde sildi all lihtsalt ja labaselt järjekordselt paljaks röövitud.  Tegelikult, mida tuleks teha – tuleks ära jätta kalli loodusressursi ja paralleeluniversumi ehitamine, hakata kiiresti planeerima tuumajaama ja sinnani kasutada meie põlevkivi. Kas olete sellega nõus või vähemalt osaliselt nõus?”