Poolamets: liikmesriigid peaks ise otsustama, kui suures summas Ukrainat toetatakse

EKRE arvates peaks Ukrainat toetama liikmesriigid eelkõige eraldi, mitte Euroopa Liidu vahendusel.

„Praegu ei ole selge, kui palju keegi peab panustama ning millises vormis. Ukraina rahastu kohta öeldaks segases väljenduses, et rahastamine toimub partnerluses EL-i liikmesriikide ja Euroopa finantseerimisasutustega Euroopa tiimina ning teiste rahvusvaheliste finantsasutustega. Milline saab olema liikmesriikide tegelik finantsiline panus, on siiani vastamata,“ rääkis EKRE saadik Anti Poolamets.

Tema sõnul tuleb peaksid panust Ukraina toetamiseks tõstma suuremad Euroopa Liidu riigid. Kui nad oleksid seda teinud Eestiga samas mahus, oleks Ukraina olukord oluliselt parem.

Poolametsa sõnul oli Euroopa taasterahastu koroona põhjustatud kriisile viitava ettekäändega võetud föderaalne laen, mille eest vastutavad nüüd kõik liikmesriigid. „Kriisiolukordi ei tohi kasutada Euroopa liitriigi ehitamiseks, milleks kasutatakse ka ühislaenude võtmist või ühist laenude garanteerimist. Föderaalse Euroopa probleem ei ole teoreetiline, vaid Euroopa Liidu õigusega on juba seotud üle 50% meie seadusandlusest. Saksamaa on teinud äsja ettepaneku viia maksundus ja välispoliitika liidus häälteenamusega otsustamisele. Ühtki täiendavat võimu üleandmist ei ole võimalik teha ilma rahvahääletuseta,“ selgitas ta.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles Ukraina ülemraadas, et Ukraina rahaline seis on kehv ja samamoodi on ka Ukraina majandusliku potentsiaaliga. „Aga Euroopa soovib teisse investeerida. Sellepärast tegimegi ettepaneku luua 50 miljardi euro suurune Ukraina rahastu. Rahastu toetab Ukraina taastumist ja ülesehitamist järgmise nelja aasta jooksul.

Allikas: EPL