13.11.2023
Danske pank
Harju maakohtus algas täna protsess kuue inimese üle, keda riigiprokuratuur süüdistab rahapesukuritegudes Danske Bank Eesti filiaalis. Süüdistuse kohaselt korraldasid Danske Bank Eesti filiaali välispanganduse üksuse endised töötajad – viis meest ja üks naine aastatel 2007-2015 panga Eesti filiaalis ühiselt suures ulatuses rahapesu, varjates kavatsetult Danske Eesti pangakontodel ülekantud kuriteokahtlase päritoluga raha tegelikke omanikke ning kuriteokahtlase raha päritolu ja olemust.
Kohtueelses menetluses kogutud andmeil osutasid süüdistatavad rahapesuteenuseid vähemalt 1,6 miljardi USA dollari ja kuue miljoni euro ulatuses.
Kohtupingis on Danske Eesti endine välis- ja privaatpanganduse divisjoni juht Juri Kidjajev, suhtehaldurina töötanud Erik Lidmets ning ekstöötajad Jevgeni Agnevštšikov, Marko Teder, Mihhail Murnikov ja Natalja Komarov.
Süüdistusse jõudis kaheksa eelkuritegu, mis on toime pandud Venemaal, Aserbaidžaanis, Gruusias, Šveitsis, USAs ja Iraanis.
“Prokuratuuri hinnangul lõid süüdistuse saanud Danske Bank Eesti filiaali välispanganduse üksuse endised töötajad (välisklientide suhtehaldurid) omaenda rahapesuäri, mida varjasid panga teiste struktuuriüksuste eest,” on varem öelnud riigiprokurör Maria Entsik.
Süüdistuse kohaselt müüdi klientidele tegelikke omanikke varjavaid juriidilisi kehi, nõustati, kuidas varjata panga eest ülekannete tegemisel elektroonilist jälge, pakuti tasu eest ülekannete kohta dokumentide koostamise teenust ja võimaldati teha nn transiittehinguid ehk ülekandeid isikult A isikule B ilma tegeliku majandusliku sisuta, eesmärgiga peita raha omaniku ja päritolu jälge. Prokuratuuri hinnangul oli tegemist professionaalse rahapesuga.
Selles kaasuses on õnnestunud tuvastada ja arestida ligi 10 miljoni euro eest vara, mida süüdistusversiooni kohaselt teenisid süüdistatavad rahapesuteenuste osutamise eest.
Kriminaaluurimisest kuni süüdistuse esitamiseni tänavu kevadel läks ligi viis aastat.
Allikas: ERR
Kommenteerib Harri Kingo:
“Mulle jääb mulje, et otsestest rahapesijatest kõrgemad tasandid jäävad protsessist ja kohtualuste seast välja, kuigi tegemist on rahvusvahelise ja enneolematult mastaapse kuriteoga. Näib, et kõik toimunu püütakse suruda vaid Danske Eesti harukontori mingi ühe osakonna siseasjaks. Kohtu all on vaid vahetud skeemide täideviijad – kliendihaldurid ja üks osakonna juht. Panga juhtkonnast ja kõrgemalt ning kaugemalt pole kohtu all kedagi.
Näib, et mitte kõik, kes rahapesust teadsid ja kasu võisid saada, pole kohtu all. Ei mingit vihjet, et rahapesu võis toimuda nende teadmisel, kes on panga ja kontrollivate ametkondade tipus, olid poliitikas ja riigis juhtivatel kohtadel – kel oli vastavalt oma ametikohustustele ülevaade rahade liikumisest ja kes oleks pidanud teadma ja kontrollima, mis Danseks toimub. Kusagil on justkui klaaslagi, kust kõrgemale meie õigusemõistjad ei ulatu.
Aga see on minu isiklik mulje. Sest süüdlaste pingis on üksnes see kõige madalam pangatöötajate tasand, suure mängu pisimad nupukesed, rahapesu vahetult toimepanijad. Piltlikult: süüdlased on hauakaevajad, musta töö tegijad, mitte mõrva toimepanijad ja selle tellijad.
Pole neid, kes on veidi kõrgemal positsioonil, kes on teisel pool seda klaaslage ning jäävad täna nö. puutumatuteks. Kuidagi ebausutav, et sellise grandioosse ja pikalt kestnud kuriteo organiseerisid ja viisid läbi vaid need pisimad pangaametnikud ja nad tegid seda täiesti omapäi.
Danske siinse juhi Aivar Rehe surm oli midagi, mis on senini väga segane. Kui ta kuulus nende sekka, kes midagi ei teadnud ja kes jäävad täna protsessist kõrvale, kes on täna rahulikult selle klaaslae peal ja puutumatud – miks ta üldse pidi enesetapu sooritama? Ta ju ei teadnud midagi ega olnud milleski osaline? Ja kuidas sai olla, et Rehe kodu otsiti hulga professionaalide poolt läbi, aga Rehe surnukeha läbiotsimisel ei leitud? Kuidas sai olla, et ta leiti alles hiljem, juba oma põhjalikult läbi otsitud kodu aiast – otse läbiotsijate silme alt?
Kahtlusi äratab ka see, et kui Kaja Kallas valitsuse etteotsa sai, oli Reformierakonna juhitud valitsuse kõige esimene tegu lõpetada koheselt igasugune koostöö Louis Freehga, kes oli meie infokanal USA-s toimuva uurimisega.
Meenutame: Freeh palgati Eesti poolt 2020. aasta juulis , et luua tugev koostöö Eesti ja USA justiitsministeeriumi, prokuröride, USA väärtpaberi- ja börsikomisjoni ning New Yorgi osariigi finantsteenuste ministeeriumi vahel. Juba siis jäi valitsuse otsusest mulje, et infot püütakse varjata ja seepärast Freeh kui infokanal kõrvaldati. Miks Reformierakonna uus valitsus oma esimese otsusega loodud infokanali ja igasuguse koostöö USA-ga hävitas? Valitsuse huvides oleks ju pidanud olema vastupidine – igati tagada tõe selgumine?
Paljut siin minu jaoks ei klapi. Aga et ma ei tea ei pangas ega kusagil kabinettides toimunust suurt midagi ega pole kursis ka uurimise käiguga, siis ei saa ma midagi kindlat väita. Saan vaid arvata, mõistatada ja… olla täielikus arusaamatuses.”