17.11.2023
On väga tõenäoline, et halloweeni muudab populaarsemaks kõrvitsatega tehtav valgusmäng, mis on tegelikult üsna atraktiivne, eriti hingedeaja pimeduses.
Folklorist Mare Kõiva on ERR-is tõstatanud olulise teema, mis peaks olema lausa riiklikul tasemel valupunkt, kuid tõenäoliselt pole vasakliberaalselt globalismimeelselt valitsuselt tuge oodata ja asi tuleb lahendada eestimeelsetel õpetajatel.
ERR kirjutab: “Üleilmastumine on viinud olukorrani, kus lääne kultuuriruumis populaarsed rahvuspühad võtavad üha rohkem üle rahvalikke tähtpäevi. Kui 2016. aastal tõdes folklorist Mare Kõiva, et halloween pole mardi- või kadripäeva välja tõrjumas, siis enam ei saa rahvaluuleteadlane kindlalt sama väita. Eeskätt põhjusel, et tekkinud on paar suuremat internetipoodi ja -keskkonda, mis ameerika püha täie rauaga reklaamivad.
Reklaamipsühholoogia ekspert ja emeriitprofessor Talis Bachmann lisas, et need, kes annavad tooni ülemaailmselt, mõjutavad paraku ka hoiakuid ja elustiili. Globaalsed trendid levivad reklaami kaudu, sest reklaamitegijad arvavad, et just niiviisi jõuab sihtrühmani kõige kiiremini.
Mare Kõiva sõnul tähistati varem märksa rohkem jüripäeva, samuti oli selle püha tähistamine palju mitmekülgsem. Tutipäevade tähistamine oli koolides massilisem, sest keeldusid oli vähem. Ka tähtpäevade puhul sõpruskondadega väljas käimine oli tavalisem.
Nüüd on koolides üha rohkem esile kerkimas seriaali-, ulmesarja- või fändomitemaatikaga seotud stiilipeod. Väga populaarsed on õpilaste endi korraldatud 100 päeva ballid, rebaseks löömine ja valentinipäev.
Siiski tõdes Kõiva, et rahvakalendri tähtpäevadest kerkib millegipärast esile kadripäev, mis oli eelmainitud uuringu järgi isegi populaarsem kui mardipäev: “Uuring näitas selgelt, et kadripäeval kooskäimine, pidude pidamine ja maskeerimine edestab paljusid teisi tähtpäevi,” toob ta esile.
Folklorist leiab, et kui vaadata kõiki Eesti tähtpäevi, siis kumavad sealt vastu peamiselt kannatuste ja traumadega seotud pühad. Peale nende vaatavad vastu kaks kirjakultuuriga seotud tähtpäeva: 1990. aastate teisel poolel Kadrina õpetaja algatatud emakeelepäev ja sel aastal lisandunud kirjanduse päev.
“Päris (eesti) oma pühasid ametlikus riiklikus tähtpäeva kalendris ei leidu. Võib-olla ainulaadsuse osas peaksid meie maskeerimistähtpäevad, nagu kadri- ja mardipäev, olema märgitud ära ka riiklikus kalendris,” uskus Kõiva.
Folklorist arvab, et asendamatut rolli kadri- või mardipäeva traditsiooni elus hoidmiseks teevad koolide ajaloo- ja kirjandusõpetajad, kes ühes kooli huvijuhiga kutsuvad konkreetseid tähtpäevi tähistama.
Tänavusel halloweeni kohta kirjutas kirjanik ja loodusajakirjanik Kristel Vilbaste sotsiaalmeedias, kuidas tema tütar teatas nutitelefonil teksti “komm või rahakott!” näidanud “hälloviinile”: “We do not celebrate halloween, tulge mardipäeval tagasi”. Arvatavasti on ka siin väga palju rahval endal ära teha – võõrpüha tähistajatele tuleb selgitada, et see pole meie püha ja meie sellega kaasa ei lähe.
Uued Uudised