Siin on tüüpiline näide poliitikust, kelle jutt muutub üleöö nagu Eestimaa sügisene ilm. Pole ka ime, kui vaadata, kes räägib.
Kesikust sotsiks hakanud Raimond Kaljulaid kirjutas veel 5. septembril Kaja Kallast kritiseeriva arvamusloo pealkirjaga „Emotsionaalne plähmerdamine ei ole peaministri tase“, nüüd aga „Mehed, enne kui Kaja Kallast kritiseerite, tehke järele ja siis tulge õpetama!“, kus kritiseerib hoopis peaministri kritiseerijad (see, millega ta ligi kolm kuud tagasi ise tegeles). Emotsionaalne plähmerdamine? Näib nii.
„Lugedes Kaja Kallase oponentide avaldusi on minul küll natuke piinlik meie meespoliitikute pärast, kes kenal kargel hilissügisesel päeval ei suuda kuidagi varjata oma suurt kahjurõõmu, mis neid grammigi ei kaunista,“ kirjutab riigikogu liige Raimond Kaljulaid. „Kallas on edukalt kokku pannud kolm valitsust. Tema juhtimisel on Reformierakonnaga liitunud ridamisi oma valdkonna tipptegijaid – kaitsevaldkonnast ja mujalt.“
Ja ikka samas vaimus ja sama emotsionaalselt edasi…
Ja nüüd meenutagem, mida sama autor kirjutas septembris.
„Emotsionaalne plähmerdamine ja teiste süüdistamine on tõsieluseriaali osalise mitte peaministri tase. Olen Kaja Kallast riigikogu hääletustel järjepidevalt toetanud, kuid praegu mul pole vastust küsimusele, kas ma sooviksin seda teha ka tulevikus,“ kirjutab Kaljulaid.
Ja jätkab: „Ma ei mõista, kuidas on see võimalik, et Eesti ühe suurema ja kõige mõjukama erakonna liidri ning peaministri suutlikkus kriisiolukorras käituda on sedavõrd olematu. Alustame sellest, et peaminister Kaja Kallase kogu olekust õhkub sügavat nördimust, et ta üldse on sellisesse ebaõiglasse olukorda sattunud.