23.11.2023
Tartu mainet kujundavad juba ammu teistsugused väärtused, kui seda on ülikool ja Emajõgi. Võõrad Tartu tänaval.
Mõne aja eest rääkis peaminister Kaja Kallas Riigikogu intotunnis süütu näoga, et mingit massirännet Eestisse polevat, sest aastane rände piirarv on natuke üle 1300 inimese – see on Eesti üks suurimaid nn linnalegende, sest selle arvust jääb välja meeletu hulk erandeid.
BNS vahendab: “Valitsuse neljapäevase otsuse järgi on järgmisel aastal Eestisse sisserände piirarv 1303 inimest, millest suurem osa jäetakse vabalt jagatavaks. Kuivõrd Eestis on tööjõunõudlus viimastel aastatel kasvanud ning tööjõu vajadustest tulenevalt on täitunud ka sisserände piirarv, pidas valitsus põhjendatuks ka sel aastal kehtestada sisserände piirarv maksimummääras, mis on 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Kuna Eesti alaliste elanike hulk on kahanenud, on sellega seletatav ka varasemast väiksem piirarv – tänavu oli see 1307 ning mullu 1311.”
On teada, et selle arvu alt on väljas ligikaudu miljardiline lääneliku taustaga inimkonna osa ja tööjõud, mis tuleb kaasaegsesse majandussektorisse. Ehk: “Sisserände piirarvu alt on välja arvatud nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal töötajad kui iduettevõttes töötavad ja iduettevõtlusega tegelevad välismaalased. Samuti ei kuulu piirarvu alla pere- ja õpiränne, õppejõuna tööle asumine, suurinvestorina tegutsemine ning töötamine tippspetsialistina ehk välismaalane, kellele tööandja maksab vähemalt Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega võrdset töötasu ja välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks või töötamiseks kasvuettevõttes.
Piirarvu arvestusse ei kuulu ka Euroopa Liidu kodanikud ja nende perekonnaliikmed, Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Jaapani kodanikud ega rahvusvahelise kaitse taotlejad.”
Sisserände piirarv reguleerib peamiselt töö- ja ettevõtlusrännet kolmandatest riikidest Eestisse. Jutt käib tähtajalistest elamislubadest. Samas rändab Eestisse suurel hulgal ajutist tööjõudu, mis tuleb tavaliselt lühikeseks ajaks, kuid tööandja jätkab tema tagasikutsumist, kuni leiab võimaluse võõrtöölise kinnistamiseks. Nendeks on arvukad usbekid, mittepõgenikest ukrainlased, moldovalased ja nii edasi.
Tegelikult liigub sisserände piirarvu väliselt tohutu mass välismaalasi, kuid arve 1303 (järgmisel aastal) või 1307 (tänavu) kasutatakse Trooja hobusena, et näidata, nagu oleks tegu üliväikese sisserändega, ning et põhjendada odavtööjõu sissetoomise suurendamise nõuet. Sisserände piirarv 1303 inimest tuleb kindlasti alles jätta, aga samas peab demograafiliste, majanduslike ja julgeolekuliste mõjude hindamisel arvestama, et see piirarv on kui tilk rändemeres.
Uued Uudised