30.11.2023
Martin Helme rahandusministriks olles räägiti majanduskasvust.
Neljapäeval vahendas meedia statistikaameti sõnumit “Majanduslangus kogus kolmandas kvartalis taas hoogu”. Meenutuseks uudis Postimehest 30. novembrist 2019, mis tugines rahandusminister Martin Helme postitusele ja kirjeldab toona ekspertidele üllatusena tulnud head majanduskasvu.
Martin Helme rääkis tollal: “Reedel avaldati selle aasta kolmanda kvartali majanduskasvu näitajad, mis üllatas kõiki oma hea tulemusega. Vaid mõni päev varem tuli välja palgakasvu statistika, mis näitab samuti väga head kasvu. Eriti peaks kõik rõõmustama palga reaalkasvu üle, sest see on see osa suurenenud tulust, mis on tegelik ostujõu kasv, kui inflatsioon maha arvutada. See oli ligi kuus protsenti!
Õige paljud eksperdid avaldavad imestust kuidas või miks. Mind küll ei üllata. Kuigi seda mainitakse ainult mokaotsast, on hea palgakasvu üheks vedajaks teenindussektor ja kaubandus püsib hoolimata inimeste ettevaatlikumaks muutunud ootustest heal tasemel. Tänu palgakasvule on väga kenas ülelaekumises tööjõumaksud ja samuti näitab kardetust paremat laekumist käibemaks.
Ma siis aitan natuke neid eksperte, kes kukalt kratsivad et miks ja kuidas. Selle taga on väga olulisel määral otsus langetada alkoholiaktsiisi.
Mäletame kõik suvel seda ilkuvat mõnitamist, et tegu on joodikutele kummardusi tegeva valitsusega? Tegelikult tõi see otsus eesti inimeste ostud Lätist tagasi (ja trend jätkub, näeme seda igakuistest maksuaruannetest) ning pööras tõusule seni languses olnud Soome turismi. Soomlased aga ei osta siit sugugi mitte ainult viina, nagu klišee kõlab, vaid käivad hotellides, spaades, restoranides, juuksuris, ostukeskuses. Teisisõnu, toovad raha kaubandusse ja teenindussektorisse ning aitavad seal suurendada käivet ja tõsta palkasid. See läheb tihtilugu meelest, kui räägime aktsiisidest.
Me vaatame aktsiisilaekumisi, mis muide on ka pärast langetamist eelarve tasemel, ehkki määr on veerandi võrra madalam, aga alkoholiaktsiisil on palju ulatuslikum mõju ülejäänud majandusele ja teistele maksudele. Varem oli see mõju negatiivne, nüüd selgelt positiivne!
Tänu suvisele aktsiisilangetusele on meil nüüd ka suuremad maksulaekumised just tööjõumaksude ja käibemaksu osas. Palgatõus ja hea käive kaubanduses aga tõstabki majanduse mahtu. Ja mõistagi võib öelda, et majanduskasv on ekspordi nägu, aga selle ekspordi sees on ka turismitulu.
Kõike seda olen rääkinud alates ajast, mil asuti alkoholiaktsiisi tõstma. Selle nädala andmed kinnitavad taas üle, et mul oli õigus. Me ei ole mitte joodikuid toetav valitsus vaid majanduskasvu toetav valitsus. Ja kõik need argumendid, veidi teise nurga alt, kehtivad ka diisli aktsiisi langetamise toetuseks.”