“Laienemisi” tuleb aina juurde. Kas Eesti kaitsevõimekus tahetakse viia Okinava raamidesse?

Eesti peab ennast kaitsma, nii oma jõududega kui liitlaste toel, aga lõputud “laienemised” panevad küsima, et kas Eestist tulebki Okinava suurem variant?

Meil on juba Nursipalu ja Soodla laskealade laiendus kavas ja nüüd teatab BNS lisaks: “Kaitseminister Hanno Pevkur allkirjastas Sirgala harjutusvälja arendusprogrammi ja saatis kooskõlastusringile arendusprogrammist lähtuva valitsuse korralduse sealse polügooni laiendamiseks, mis tehakse vaid riigimaade arvelt, teatas kaitseministeerium reedel.”

Eesti kujundab välja päris võimsa militaarse struktuuri, kuigi Kaitseväe enda kaitsevõimekuse arendamine toimub pika vinnaga – ilmselt on Reformierakonna valitsus võtnud eesmärgiks loota rohkem liitlastele kui oma meestele.

Kritiseerimata Pevkuri otsust peab nentima, et nii nagu Nursipalus juba juhtus, hakkab iga selline laiendamine varem või hiljem põrkuma kohalike vastuseisule, kellel tuleb oma argitegemistes hakata laveerima militaarobjektide vahel või loovutada kodud. Ja kuhugi peavad ju ära mahtuma ka kavandatavad tuule- ja päikesepargid. Milliseks kujuneb tuleviku Eestimaa, kui lisada ka Rail Baltic ja üha lisanduvad karjäärid-kaevandused?

Militaarobjektidega on paraku nii, et võimaliku sõja puhul, mis kahjuks on üha tõenäolisem, saadetakse siiapoole teele ka rohkem rakette ning näiteks Võrumaa rahvas on juba avaldanud kartust, et linna piirideni ulatuv Nursipalu võib saada raketisaju sihtmärgiks.

Ilmselt saab kaitseministeerium aru, et inimestele ei saa lõputult “laiendusi” serveerida, sest miks muidu lohutatakse, et see toimub riigimaade arvelt.

Militaarobjekti laiendamine Ida-Virumaal on positiivne ehk selle poolest, et siis on osa sõjalisest jõust energeetikaobjektide vahetus läheduses, mis teeb nende vallutamise raskemaks, ning ka võõrkeelne keskkond saab sellest mõjutuse. Kuna aga valitsus tahab põlevkivienergeetika hävitada, siis muutub see vajadus vähemtähtsamaks.

Riik on pannud Eesti inimesed alasi ja haamri vahele – ühest küljest on Venemaa väga ohtlik ja relvastuda tuleb, kuid samas ei tahaks inimesed pidevalt elada sõjaliste harjutuste keskel või loovutada oma kodusid. Seda vastuseisu on ka riigi tasemelt püütud vaigistada süüdistustega Kremli-meelsuses ja see ei ole oma inimeste suhtes õiglane.

Eesti vajab kaitset ja seda koos liitlastega, aga päris Okinavaks, kus suur osa Jaapani saarest on Ameerika sõjaväebaaside all, siiski saada ei tahaks.

Uued Uudised