Eesti rahvusriik venestub, aga ikka leitakse, et “riigi immigratsioonipoliitika ei vasta tööjõuturu ootusele”

Tallinnast on saanud sisuliselt Vene linn, paljud tööandjad ei hooli tööhõivepoliitikas enam riigikeelest, kapo hoiatab suurte võõrkogukondade tekke eest, aga ikka kostab äraleierdatud laul, et “talente” (loe: odavtööjõudu) olevat vähe.

BNS vahendab: “Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) majanduse ja innovatsiooni asekantsleri Sandra Särava sõnul ei vasta Eesti riigi immigratsioonipoliitika enam praegusele tööjõuturu ootusele.

“Täna on sisserändele seatud piiriks 0,1 protsenti Eesti rahvaarvust ehk 1303 inimest aastas. See kvoot pärineb 1990. aastatest, kui Eestis maffia tähendas midagi hoopis muud kui täna poolnaljaga meie rahvusvaheliselt silmapaistvat IT- ja idusektorit, ning ei ole kindlasti arv, mis rahuldab meie tööjõuturu vajadusi täna ja tulevikus,” lausus Särav pressiteate vahendusel.”

Kõigepealt valetab Särav arvu 1303 asjus – selle alla ei lähe need “talendid”, keda väidetakse otsitavat. Sisserände piirarvu alt on välja arvatud nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal töötajad kui iduettevõttes töötavad ja iduettevõtlusega tegelevad välismaalased. Samuti ei kuulu piirarvu alla pere- ja õpiränne, õppejõuna tööle asumine, suurinvestorina tegutsemine ning töötamine tippspetsialistina ehk välismaalane, kellele tööandja maksab vähemalt Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega võrdset töötasu ja välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks või töötamiseks kasvuettevõttes. Piirarvu arvestusse ei kuulu ka Euroopa Liidu kodanikud ja nende perekonnaliikmed, Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Jaapani kodanikud ega rahvusvahelise kaitse taotlejad.

Tegelikut on tööturg meeletult lai ka väljaspool sisserände piirarvu, aga nii valitsus kui tööandjad tahavad tööjõudu leida veelgi laiemalt alalt ja odavamalt, sest neid toodaks sisse kolmandatest riikidest, sealhulgas endisest Nõukogude Liidust. Majanduslanguses Eestisse ilmselt enam ei tulda palganumbri tõttu, seega otsitakse “talente”, kellele saab maksta nagu labidamehele.

Eestis on juba umbes 100 000 ukraina põgenikku, aga juba nende saabudes käisid jutud, et sealt pole midagi leida, kuigi paljud ukraina naised on kõrgharitud. Tööandjad soovivad inimesi, kes vastaksid täpselt nende ootustele, mitte ei kohanda olemasolevat tööjõudu enda vajadustele.

Eesti on majanduslanguses ja ilmselt hakkab juurde tulema omi töötuid, kuid nende vastu huvi ei tunta, nagu ei “osteta tagasi” välismaal töötajaid, ikka on vaja usbekki, moldovalast, ukrainlast. Samas on valitsus ajanud energiahinnad lakke ja tuleks hoopis küsida, et kes tahaks siia investeerida, kui omadki ettevõtjad lahkuvad siit ja mitte “talentide” puudusel.

Tööandjate keskliidu juht Arto Aas ütleb, et kvooti suurendada ja menetlust lihtsustada takistab peamiselt ajalooline hirm massilise immigratsiooni ees. Ja see hirm kasvabki, sest Eesti pealinna teeninduses ei saa enam eesti keelega hakkama, umbkeelseid kasutava Bolti asjapulk aga väidab, et polevat analüüse, et kas eesti keelt on vajagi.

Mart Helme nendib: “Eesti on demograafilise kollapsi äärel. Kui mõned üksikud helgemad aastad välja arvata, oleme praeguseks juba enam kui veerand sajandit olnud negatiivse iibega riik. /…/ nüüdseks on sügavasse pensionipõlve jõudnud ka suur sõjajärgne põlvkond, kes paneb lähema kümnendi jooksul oma kriitilise massi osas paratamatult pillid lõplikult kotti. Asemele teist nii suurt põlvkonda enam ei tule, sest laulva revolutsiooni aegne ühekordne hüpe jäi selleks liiga lühikeseks.

Nii peamegi praegu tõdema, et mistahes sammud, mis niigi madala sündimuse olukorras viljakas eas inimeste kindlustunnet õõnestavad, lükkavad meid veelgi kiiremini olukorda, kus me pole rahvusena enam ei jätkusuutlikud ega ole võimelised ka Eestit kui riiki püsti hoidma. Seda enam, et suur osa meie viljakas eas inimestest on juba praegu valinud Eesti asemel uueks elukohaks mõne välisriigi. /…/ Aga kelle julgeolekut te rahvast maksudega laostades ja riiki slaavlastega üle ujutades tagate? Ega ometi venelaste julgeolekut Venemaa ees? Või kui arvate, et kui Eestist saabki paari järgneva aastakümne jooksul valdavalt venekeelne riik (Tallinn on siin juba praegu ju mudelina ees), siis piisab ikka vaid sellest, et kuulume NATO-sse ja Euroopa Liitu?”

Tõepoolest, ettevõtjad ja valitsus, kellele te oma talentidest pakatavat ja õitsvat Eesti riiki loote? Ukrainlastele, venelastele, usbekkidele ja nigeerlastele? Kui nemad on demograafiliselt ülekaalus, siis nurka surutud eestlastele pole teie riiki enam vähimalgi määral vaja.

Uued Uudised