04.12.2023
Pilt on ja ei ole illustratiivne
Täna hommikul kuulsin ETV hommikuprogrammi uudistes kõrvuti tavapärase kokutamisega ka midagi piiripealselt vaimukat: „põlev kili“. Siis aga selgus, et tegelikult öeldi kokku ehk „põlevkili“ ja seejärel parandati ise „põlevkiviks“. Ja jutt ei olnud sellest, et keskerakonnast lahkub üks liige teise järel.
Aga kuna asi kiskus siiski rassiliseks, kasutame seda nippi poolkogemata meiegi.
Pean tunnistama, et ma ei vaata Eesti telekanalite poplaulu saateid ja „superstaari“ konkursi asjadega olen viimati kursis olnud siis, kui võitis Ott Lepland. Siis oli žüriis vähemalt tõeline staar ja tippmuusik Rein Rannap, aga mitte nohuse kukehäälega ülbitsev elumees. Ilusa häälega andekas muusik Lepland oli paraku kohe sisse imetud meie roosa peavoolu vahusse ja kaotas oma vähesegi isikupära. Nüüd on ta kogunisti mingis odavas teleseriaalis koos teiste taidlejatega. Kas me provintsistumegi nii tohutu kiirusega?
Eile õhtul aga sain kirja ühelt UU püsilugejatest, arukalt mehelt, kes valutab südant eesti keele ja kultuuri tuleviku pärast. Lühendan tema nime initsiaalideni, et talle keegi töökohal kurja ei teeks, nagu tehti Andri Kiigele, kes kustutati TV3 spordikommentaatorite hulgast selle eest, et mees tegi telesaadet koos Ivan Makaroviga.
E.H. „Väga iseloomulik! Täna valitakse nn Eesti superstaar. Finaalis on üks EESTI tüdruk, üks pooleestlane Austraaliast ja türklane. Delfis on artikkel: „No tasus Eestisse tagasi tulla!“ Täna õhtul selgub „Eesti otsib superstaari“ üheksanda hooaja võitja.” Artikli juures on kaks fotot, arvake ära, kelle? Loomulikult: välismaalaste omad! Armas eesti tütarlaps, parima häälega laulja, juba ammu paljude eestlaste oma staar, oli unustatud. Mina seda sabatit TV-s lõpuni ei vaata, sest kardan, et minu rahvuskaaslased hääletavad välismaalase esimeseks. Aga lootus jääb.
Ja hiljem E.H. jätkas: „Eestlased väärivad nii Gaaga Kallast, tema rahaministrist teenrit kui ka eestlastele suuremeelselt pastlaid kinkivat eesti kooli hävitavat ministrit. Just lõppes nn superstaari valimine, kus eestlased valisid finaali nii eestilõhnalise austraalia poisi, türklase ja armsa, hõbehäälega eesti tütarlapse. Aimasin halba ja ei vaadanud enam. Mul oli õigus: eestlaste lemmik on TÜRKLANE, möödunud aastal oli VENELANE. Kes järgmisel aastal? Võib arvata-keegi hiphoppar dzhunglist või kõrbest. Eestlastel ei maksa iriseda, et Tallinn on nüüd võõramaalaste linn ja ka mujal Eestis ei saa varsti enam oma keelega läbi. Kes valis – ise valis. Kes tegi – ise tegi.“
No näete – meie hea lugeja on nagu too siil, kes nuttis valust, aga jätkas kaktuse mälumist. Mina nägin aga paari hommikust pealkirja ja mulle sellest piisas.
Nüüd tean, et Eesti uus superstaar on Türgist pärit Ant Nurhan, millega seoses tuli kohe meelde selline legendaarne kooslus nagu Adam and the Ants. Mitmuses, aga küll neid tuleb siia veel.
Õhtuleht kirjutab: „Lisaks hindamatule kogemusele, aule ja kuulsusele saab Ant artistilepingu Universal Musicuga ja 10 000 eurot auhinnaraha.“
See on just see, mida pidas silmas meie lugeja E.H. – meie enda eesti noor jäi sellisest võimalusest ilma. Me saadame ka Eurovisioonile mingeid mustalt laulvaid rootslasi, mingeid välismaalaste vorbitud viise, saadame tonnide viisi kehva inglise keelt eesti keele asemel – olgu. Me tõesti võtsime veerand sajandit tagasi Eurovisioonil oma ainsa võidu tänu koomilisele tšastuškaduole endise Aruba elaniku osalusel. Kes seniajani eesti keelt ei oska.
Ma ei tea, võib-olla tõesti on see Ant sümpaatne inimene, hea artist ja oskab laulda. Samas Eesti on ainus koht maailmas, kus saab kuulda head eesti keelt ja puhast eestikeelset laulu. Kui mind huvitaksid Türgi artistid, otsiksin nende esinemisi internetist.
Olukord Eestis hakkab meenutama mingit perioodi N.Liidu muusika ajaloost, kui enda nõukogude artistidel oli keelatud teha rocki ja isegi head popmuusikat, kuulsaid lääne artiste aga ei lubatud riiki. Ja tühimikku täitsid põhiliselt Jugoslaavia, Tšehoslovakkia ja Bulgaaria ansamblikesed, kes laulsid kehvakeses inglise keeles ja veel jubedamas vene keeles.
Sama toimub praegu ka Eestis. Muide, reklaamiti, et eile oli ETV „Hommik Anuga“ saates jälle Koit Toome. Elab seal? Pole ime, et sellele eaka laulja puberteediealisele inisemisele eelistavad televaatajad ükskõik keda. Aga Anu on muidugi õnnelik, suu kõrvuni ja sisutühja teksti tuleb.
Mina aga panin tähele, et seni päevani oli meie igapäevamuusika põhiliselt toredalt armeenia poisilt Stefanilt. Iga kord kui lähen oma lemmik toidupoodi, tuleb tema hitikene. Me kõik jälgisime hinge kinni pidades kõiki tema peresündmusi, nägime vanaemasid ja vanaisasid, raseduse kulgu, lapsesündi jne. Nüüd on tema kõrvale tõstetud türklane Ant, ka pereinimene. Pole raske ära arvata, mis järgneb meie peavoolumeedias järgmise aasta kestel.
Armeenlane ja türklane kui eestlaste rahvuslauljad võiksid moodustada duetti. Missugune reklaam Eestile – vat see on integratsioon, kustutame Osmanite kohutava genotsiidi jälgi. Sallivust tootev riik. Kui ainult neid kurje eestlasi ees ei oleks…
Järgmisena võiksid meid superstaarideks saada uiguur ja hiinlane, juut ja palestiinlane, venelane ja ukrainlane… Eesti oleks nagu regulaarselt seemendatav „surrogaatema“, kes toodaks teiste rahvaste staare ja jätaks nad endale.
Panebki mõtlema Mihkel Raua tark märkus: „Türgi on vaesem, et Ant seal pole, Eesti aga jällegi rikkam!“
Aga kas see on ikka kena, et me nõnda käitume oma liitlasega ja koorime teda vaeseks? Lähetame siis Türki asendusmehena Mihkel Raua, mehel habe ees ja mitu naist ka peavoolus kirjas.
Kui türklased muidugi tahavad.
Ivan Makarov
Ivan Makarov: Punase Krahvinna jäine suudlus Kaja Kallase laubal