06.12.2023
Varsti võib koolides tööseisak tulla. Pilt Inglise Kolledžist on illustratiivne.
Valitsus, kellel jätkub suuri summasid “majanduse säilenõtkuse edendamiseks”, kuid mitte õpetajate palkadeks, ei suutnud haridustöötajatega kokkuleppele jõuda ning tee kavandatavaks streigiks tundub nüüd avatud olevat.
Riiklik lepitaja Meelis Virkebau allkirjastas kolmapäeval eriarvamuste protokolli, millega lõpeb lepitusmenetlus Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) ning haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) vahelises kollektiivses töötülis üldhariduskoolide õpetajate 2024. aasta töötasu alammäära küsimuses.
Riiklik lepitaja soovitas 1. detsembril toimunud lepituskoosolekul kehtestada üldhariduskoolide töötajate palga alammääraks järgmisel aastal 1824 eurot, HTM ettepanek oli 1803 eurot ning EHL soov mitte vähem kui 1836 eurot.
“Paraku ei jõudnud osapooled seekord kokkuleppele,” nentis riiklik lepitaja Meelis Virkebau.
Haridus- ja teadusministeerium teatas esmaspäeval, et jääb reedesel lepituskoosolekul tehtud ettepaneku juurde.
Haridustöötajate Liit vastas teisipäeval, et lükkab tagasi nii riikliku lepitaja kui ka ministeeriumi pakkumise. “Kuna riiklikul lepitajal pole kuskilt võtta kompromissi tagamiseks puuduvaid miljoneid, on kõik võimalused haridussektori töötülile vähegi realistliku lahenduse pakkumiseks ammendatud,” tõdes Virkebau.
Kokkuleppe mittesaavutamine ja lepitusmenetluse lõppemine eriarvamuste protokolliga tähendab, et valitsus võib kehtestada kooliõpetajate palga alammäära järgmiseks aastaks enda äranägemisel, ametiühingul aga tekib õigus korraldada streik üldhariduskoolides, järgides kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud tingimusi. (BNS)