Viimastel päevadel on selgunud, et ravimihiid Pfizer on otsustanud minna Euroopa Kohtusse Poola vastu, kuna poolakad ei kavatsegi enam koroonavaktsiine osta. Seda lihtsal põhjusel, et vaktsiine pole enam vaja. Kuid Pfizer taob ikka rauda ja nõuab, et Poola ostaks 60 miljonit doosi kogusummas 1,2 miljardit eurot.
2021. aastal otsustasid Euroopa Liidu liikmesriigid anda Euroopa Komisjonile volituse rääkida liikmesriikide nimel läbi vaktsiinihankeks. Peaministriks oli Kaja Kallas ning tervishoiu eest vastutas Tanel Kiik. Nõnda Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen hakkaski läbirääkimisi pidama, kuid täiesti kogemata on ta kaotanud kõik WhatsAppi vestlused Pfizeri tegevjuhiga, kuid Euroopa Komisjon sõlmis hankelepingu väärtuses 71 miljardit eurot ning aastani 2026 kohustuti ostma Pfizeri vaktsiine. Ei lõhna see üldse massiivse korruptsiooni järele… (Politico 8.06.23).
Kuid nõnda me olemegi lõhkise küna ees. Poola on peatanud vaktsiinitarned, kuna vajadus nende järele tänaseks puudub, kuid Eesti jätkuvalt tarnib edasi. See tähendab, et ka maksab edasi. Soovime kokku hoida rasketel aegadel, nagu peaminister räägib?
Lõppevaks aastaks ehk 2023. aastaks on eraldatud selle Euroopa Komisjoni sõlmitud raamlepingu täitmiseks 25,5 miljonit eurot Eesti maksumaksja raha. Ka järgnevatel aastatel, kuni 2026. aastani, jääb see summa samasse suurusjärku ehk järgneva kolme aasta peale me räägime ligikaudu 80 miljonist eurost. Kelle süül?
Loomulikult Kaja Kallase süül, kes esiteks nõustus peaministrina volitama Euroopa Komisjoni läbirääkimisi pidama, mille tulemusel komisjoni president von der Leyen sõlmis enam kui kahtlase tehingu, ning teiseks on Kallase juhitav valitsus jätkuvalt maksmas surnud hobuse eest. Enne kui poetada meedias võltspisaraid riigi raske rahanduse pärast ning ruineerida ühiskonda maksutõusude ja automaksuga, võiks alustada raha kokkuhoiust kõige elementaarsematest kohtadest.
Jaak Madison, Euroopa Parlamendi liige (EKRE)