12.12.2023
Seotud jalgadega koer homoparaadil Tšiilis Santiagos – ka see on looma seksualiseerimine inimese poolt.
EKREt ja tema valijaid on pidevalt nimetatud marurahvuslasteks. Isegi kui see on tõsi, oleksin mina iga hetk parema meelega marurahvuslane kui maruloomaarmastaja. Kuidas teisiti saab kutsuda sellist erakonda, mis on iidamast-aadamast võimul olnud, aga pole suutnud zoofiiliat ära keelata, kui maruloomaarmastajateks?
Pean muidugi mainima, et meie kallis võimuerakond pole elanud teadmatuses. Neile on seda teemat pidevalt meelde tuletatud, aga kahjuks pole nad selle peale veel sulepeadki kätte võtnud. Arvestades, et nende enda välismaa mõttekaaslased on öelnud, et vaikimine on vägivald, võib oletada, et nad mõistavad, kuidas see välja näeb.
Kuna ma usun sellesse, et inimene on süütu, kuni on tõestatud vastupidist, annan ma Reformierakonnale võitlusvõimaluse ja oletan, et mina olengi see loll lihtinimene, kes ei mõista, kuidas riik toimib. Isegi siis ei näe ma, kuidas 20 aasta jooksul pole suudetud seda ülielementaarset ja kiiret seadusemuudatust sisse viia. Aga võib-olla tõesti on maksude igakuine tõstmine tähtsam kui moraalid.
Olen kuulnud argumenti, et seadusega on loomadele liiga tegemine keelatud, aga see ei muuda fakti, et zoofiilia ei ole keelatud. Isegi kui absoluutselt iga kord leitaks looma rüvetaja süüdi “vara” kahjustamises, siis kõige rohkem saab ta trahvi või võetakse loom ära. See aga pole mitte mingil juhul piisav karistus seksuaalse vägivalla eest.
Probleem, et kas loomale tehti üldse liiga, läheb veelgi laiemaks, kui rääkida loomapornograafiast. Pole mitte ühtegi seadust, mille alusel saab seda keelata. Sellepärast pole argument “see pole tehniliselt lubatud” mitte mingil moel adekvaatne.
Minu artikli eesmärk on tuletada peamiselt Reformierakonnale, aga ka teistele meelde, et Eestis on ikka veel selline räige rõvedus, zoofiilia, legaalne, ja et vihakõne keelamise vahepeal võiks vahest meie riigi probleemkohtadega ka päriselt tegeleda.
Tristjan-Erich Karjus
Sinise Äratuse juhatuse liige