18.12.2023
Lõunamaalastest migrandid lumisel ja külmal Soome-Vene piiril.
Soomes hiljuti läbiviidud uurimusküsitlus näitab, et senine toetus migratsioonile on kiiresti kadumas. Uuringu kohaselt soovivad ligi pooled soomlased, et riik lõpetaks kõigi pagulaste ja asüülitaotlejate vastuvõtu. Mõttekoja Suomen Perusta tellimusel läbiviidud küsitlus näitas, et 46% vastanutest toetab asüülitaotlejate vastuvõtmise täielikku lõpetamist ja leiab, et asüülitaotlejaid tuleks toetada mujal riikides asuvates põgenikelaagrites.
Vastajatelt küsiti, kas nad toetavad või on vastu, et Soome peataks asüülitaotlejate ja nn kvoodipõgenike vastuvõtu ning suunaks vabanenud ressursid põgenike aitamisele väljapool Soomet asuvates põgenikelaagrites. 46% toetas mõtet, 41% oli selle vastu ja 13% ei osanud öelda või jättis vastamata.
Parempoolse Põlissoomlaste erakonna toetajatest oli idee poolt 84% vastanutest. Asüülitaotlejate vastuvõtmise täieliku lõpetamist toetas ka 59% paremtsentristliku Kokoomuse valijatest ja 55% kristlike demokraatide valijatest. Soome Keskerakonna valijatest toetas ideed ligi 50% ja tsentristliku Liikumise Nüüd toetajatest 43%.
Poliitilise spektri vasakpoole toetajad olid ettepanekule pigem vastu. Ideed toetas 36% sotsiaaldemokraatide valijatest, 27% Rootsi Rahvapartei, 22% roheliste ja 21% Vasakliidu valijatest.
Suomen Perusta juht Simo Grönroos tõi välja peamised põhjused, miks soomlased üha rohkem toetavad asüülitaotlejate ja põgenike vastuvõtmise lõpetamist Soomes. Grönroosi sõnul on aina ilmsemaks muutunud seosed migratsiooni ja Soome haridussüsteemis ja sotsiaalhoolekandesüsteemis valitsevate probleemide vahel, aga ka üha suureneva kuritegevuse vahel.
Soome on olnud traditsiooniliselt maailma üks kõige turvalisemaid riike. Ent juba 2015. aastal ennustas Ameerika ühiskonnateadlane Robert Putnam, et Soome kõrge sotsiaalne usaldus, mille keskmeks on kultuuriliselt homogeenne ühiskond ja vähene varaline ebavõrdsus, kaob koos massiimmigratsiooniga.
Soome peavoolumeedia on siiski alles hiljuti hakanud kirjutama immigratsioonist tingitud gängikuritegudest, aga seda ilmselt ainult põhjusel, et probleemi ei ole enam võimalik varjata. Peamiselt on kuritegevus koondunud linnadesse, kus on rohkem immigrante, kuid hiljuti vägistati näiteks väikeses Lapimaa külas 13-aastane tüdruk keset päeva koolis. Isegi peavoolumeedia kirjutas, et süüdlane on immigrant.
Immigratsioon mõjutab tugevalt ka Soome haridus- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi. Grönroosi sõnul suurendab ränne survet maksumaksjale ja avalikele teenustele, kuna immigrandid üldjuhul kasutavad teenuseid rohkem, kui ise maksudena tagasi panustavad.
Samuti on Soome õpilaste Pisa testi tulemused aasta-aastalt kehvemaks muutunud. Grönroos mainib, et selle põhjuseks, ehkki mitte ainsaks, on samuti suurenenud ränne. „Soomlased näevad immigratsiooni negatiivset mõju – eriti humanitaarkaalutlustel toimuva rände mõju – Soome ühiskonnale,“ lisas Grönroos ja rõhutas, et väga paljud majandusmigrandid kasutavad ära Soome leebeid migratsiooniseaduseid.
Allikas: The European Conservative