20.12.2023
Troppide õpetamine bussis
Reformierakonna riigikogujate kultuur käib raginal alla. Kui Jürgen Ligi koprolaalia on saanud juba selle partei firmamärgiks, nagu on skungi eripära lõhn, siis uusoravad toovad sellesse lõputusse nähvamisse ja valetamisse uusi värve. Üldpilti mitmekesistavad ka naissoost (nr.1 või nr.2) parteilased.
Õhtuleht avaldas tundliku natuuriga perearsti loo „SINU KOTT POLE RASE! Karmen Joller soovitab loobuda nõmedast kombest: „Ta ei pea istuma ühistranspordis istmel.“
Riigikogulasel on õigus selles mõttes, et kõrvalistme hõivamine koti abil tõesti ei ole kena komme ja et kaasreisijatel on õigus vabadele kohtadele, et kott ei ole inimesest tähtsam.
Aga Jolleri ässitav ja vulgaarne väljendusviis tekitavad tülgastust.
Esiteks on täiesti kohatu „raseda koti“ kujund. On teada, et valitseval vasakäärmuslikul koalitsioonil on emaduse ja emade suhtes kujunenud põlglik suhtumine – oleme küll lugenud peavoolumeedias, et emad on jalgadega emakad, sigimismasinad, et eesti pered on kohutavad vägivallapesad. Koalitsioon hävitab „ema“ ja „isa“ mõisted, diskrimineerib paljulapselisi peresid, kärpides nende toetusi. Ja lõpuks võrdsustas reformierakonna koalitsioon Eesti riigi alustoe – lastega perekonda – anaalseksi harrastavate viljatute meespaaridega.
Nii et „rase kott“ on vaid osake feministlikust vaimuvaesusest ja märatsemisest. Aga ka üleskutse midagi ette võtta „troppidega“ on ikka väga ässitamise moodi.
„Joller palub mitte olla tropp ja lasta inimesed ühistranspordis istuma. „Ja kui näed istmel troppi, sekku,“ vahendab Õhtuleht.
Sekku ise, riigikogulane. Selleks sind valitigi. Lajata „troppidele“ oma mandaadiga.
+ + + + + + +
Meie vasakäärmuslaste, nende valitsuse ja meedia poolt okupeeritud Eesti on jõudnud uuele hüpersallivuse tasemele: pedofiile ei panda enam kinni, vaid vastupidi, lastakse vabaks – mõni juhib lausa riiki. Endised kaabakad ja gängsterid üllitavad memuaare ja annavad oma fännidele autogramme, teletegijad on järjekorras, et võtta intervjuu mõnelt palgamõrtsukalt, sarivägistajalt või kodumaa reeturilt.
Vaadates kõike seda, pöördus ETV poole sama sooviga Viru vanglast „vene ombudsmanist“ estofoob Sergei Seredenko, kes produtseerib seal poliitilisi artikleid ja helistab Venemaale sealsetele ideoloogiahaidele nagu Meževitš. Helistas ja ütles, et vaatas Pealtnägijat ja tahab ka osa võtta.
„Vaatan ETV saadet Pealtnägija, aga seal pakutakse intervjuud reeturi Hermen Simmiga (nii on kirjas – I.M.) Tollega, kes müüs Venemaale raha eest eesti saladusi. Selgus, et üksnes rahalist kahju luges Eesti Vabariik kokku miljoni kanti, mida Simm peab nüüd pensionist tagastama,“ kirjutab Seredenko ja märgib, et Simmi intervjueeriti telefoni teel ja jutt varustati selguse huvides subtiitritega.
„Ma helistasin vanglast sellesse saatesse – tahtsin rääkida, kuidas sõnavabadus sattus ohtu ja kuidas ma vaba sõna eest võitlen. See jutt saatejuhi hr. Härmasega (nii on kirjas – I.M.) kukkus välja peaaegu matslik,“ kurdab Seredenko.
„Nii hakkab iga kurjategija meile helistama ja pajatama, et ta on süütu!“ pareeris saatejuht.
Mihkel Kärmas väidetavasti ütles, et telefoni teel seda teha ei saa, sest televisioon vajab ikka pilti ka. Ja palvele helistada selleks vanglasse, kus on olemas videoside võimalus, soovitas uuriv ajakirjanik Seredenkol endal leppida kokku vangla juhtkonnaga ja alles siis helistada Pealtnägijasse.
„Selgus, et pilti polegi eriti vaja. Sest kuigi Simm on reetur, on ta ikka oma. Ja ta ei kritiseerinud ju riiki, vaid lihtsalt müüs seda. Raha eest. Ja varsti pääseb vabadusse. Või on juba pääsenud? No kuidas sellist kaunitari mitte ära kuulata?“ küsib Seredenko. Jah, ETV, miks te diskrimineerite vene kaake võrreldes eesti kurikaeltega? Ah?
Mulle imponeerib härra Mihkel Kärmase argument, et nii iga kurjategija hakkab eetrisse trügima. Mul pole mitte mingit sümpaatiat eestlasi põlgava tegelase Seredenko vastu, kes valetas omal ajal, et eesti euromüntide peal on Eesti omaks tehtud ka Venemaa territoorium – see oli silmnähtavalt idiootlik väide, aga vene provokatsioonisaatkond esines tollal kõrvulukustava röögatusega. Oma isikliku tutvusega Margus Allikmaaga hoobelnud Seredenko kaebas omal ajal Margusele minu saate peale, ERR-i juht käitus suuremeelselt ja avaldas mulle muiates „suulise noomituse“ – aga kogu vene meedia hõiskas, nagu tiblad Krimmi hõivates.
Aga tahaks lihtsalt märkida, et kui riigitelevisioon võõrustab aina sagedamini kurjategijaid, siis ärge imestage, et võllaroad hakkavadki aina raevukamalt trügima saadetesse. Ja siin tahaks riigimeedialt selgemaid kriteeriume, mille järgi üks riikliku mõõduga kaabakas pääseb teie auväärsesse saatesse ja teine mitte. Muide, Seredenko tänab – ERR mängis juba tema soovilugu.
+ + + + + + +
„Troppidele“ märkuste tegemine, mida nõuavad meilt kodumaa ja Joller, on üks riskantne ja pisiasjade puhul iga kord ennast ei õigustagi.
Neevalinna uudisteportaal Fontanka teatab, et 18. detsembril jalutas seal oma naisega Ukraina sõja kangelaslik ühe käega 40-aastane invaliid ja tegi märkuse kahele „tropile“, kes parkides oma Lexuse linnamaasturit ajasid selle ninaga liiga sügavale kõnniteele.
Videokaamera jäädvustas, kuidas kaks autos viibinud meest peksid ühe käega nendele vastu vehkinud sõjaroimarist invaliidi vaeseomaks. „Tropid“ on kinni peetud – üks osutus 1996. aastal Venemaa kodakondsuse saanud Abhaasiast pärit 32-aastaseks Irakliks, teine oli 30-aastane Rustam.
Asi puhuti poliitiliseks – et rünnati sõjakangelast, mõlemad „tropid“ saavad aastaid vanglat, aga tõenäoliselt saadetakse peatselt rindele.
Ivan Makarov