07.01.2024
Kui jõuluturgu kaitsevad terroristide eest betoonplokid, siis olete äärmusliberaalide valitsetavas riigis.
Migrante täis ja “uusväärtuste” moraalilanguses vaevlev Lääne-Euroopa istub kindlalt mülkas kinni, sest vähemalt Brüssel kavatseb allakäiguteed jätkata, kuid ometigi on seal märgata selginemisi, samas kui uusmarksismist nakatunud liberalism alustas põhjalikumat hävitustööd Ida-Euroopas, eriti Eestis ja Poolas.
Viimase paari aasta valimised on konservatiivid ja parempoolsed võimule toonud või siis on nad häid tulemusi teinud Soomes, Rootsis, Hollandis, Itaalias, Hispaanias, Kreekas ja veel paljudes lääneriikides, mis viitab sellele, et vasakpoolsete ja liberaalide ühisvõimu pendel on Läänes ühte äärmusesse jõudnud ja hakkab tagasi kalduma. Muidugi Euroopa Liidu poliitikas pole seda märgata, kuid liikmesriikides on asjad muutumas.
Rootsi on hakanud tõsisemalt Lähis-Ida maffiaklanne taltsutama. Saksamaa asus kontrollima piiri Poola ja Tšehhiga, et takistada illegaalide riiki imbumist. Taanis ajavad isegi sotsialistid (!) üha karmistuvat rändepoliitikat. Prantsusmaal astuvad akadeemilised ringkonnad välja woke-kultuuri leviku vastu ning Suurbritannias üritab Rishi Sunaki valitsus piiri panna nii illegaalsele immigratsioonile kui transideoloogiale. Kõike seda on muidugi kristliku Euroopa kultuuriruumi taastamiseks liiga vähe, aga hea, kui sedagi on.
Kui Lääne-Euroopas hakkab mõistus pisutki selginema, siis Ida-Euroopa hakkab just halli hägusse mattuma ja seda näitab ennekõike globalismimeelsete äärmuslaste võimulepääs Eestis ja Poolas. Viimases toimus see eriti räigelt, lausa võimuhaaramisena: Brüsseli eurokraat Donald Tusk allutas jõustruktuurid endale ning sulges sõna otseses mõttes konkureeriva ajakirjanduse. Liberaalide valimisvõidus mängis suurt rolli globalistide poolt ülesostetud erameedia.
Eestis toimus asi pisut teisiti, kuid samamoodi räigelt – äärmusliberaalid ja -vasakpoolsed mõjutasid valimisi infosõjaga (nn Prigožini skandaal, mis sumbus kohe pärast valimisi) ning varjasid samas oma korruptiivseid Slava Ukraini ja peaministri perekonna Vene-äri skandaale, mis paljastusid alles valimiste järel. Lisaks tõid äärmuslased poliitikasse uue mõõtme – maksutõusudest kui ühest üliolulisest küsimusest mistahes riikide valimiskampaanias ei räägitud, kuid pärast valimisi tehti see ära ehk pettus legaliseeriti.
Samas pandi Eestis veerema äärmuslaste laastav taraan – traditsiooniline perekond pilastati homoseadusega ära ja nüüd tahetakse vaenukõneseadusega võtta sõnavabadus. Kaja Kallase valitsus on sisserände sisuliselt vabaks lasknud ning ohverdanud rahvusriigi vene keelele ja “Vene maailmale”.
Äärmusliberaalid ja -vasakpoolsed on asunud ka Eestist tegema sellist lääne-euroopalikku maad, kus migrandid klaarivad kodumaiseid arveid Lääne linnade tänavatel, kus “vähemused” hoiavad enamusel kõrist kinni ja moraalitus on uueks moraaliks. Loodetavasti suudavad rahvuskonservatiivid Eestis päris õudused siiski ära hoida.
Uued Uudised