Täna lõpuks jõudis riigikogu ette esimeseks lugemiseks EKRE saadiku Varro Vooglaiu esitatud perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis sai parlamendi menetlusse esitatud juba 10. mail eelmisel aastal.
Varro Vooglaid sõnas eelnõud tutvustades, et see on vajalik selleks, et lõpetada olukord, kus kodus või mujal väljaspool tervishoiuasutust sündinud lapsi ei saa registreerida, ilma et vanemad peaksid läbi tegema ebamõistlikult koormava menetluse. „Tegu on õigusliku lüngaga, mis saaks käesoleva eelnõu vastuvõtmisega kõrvaldatud,“ märkis ta.
Vooglaid: „Probleem on tõesti reaalne. Sellele on teravas toonis tähelepanu juhtinud teiste seas juba rohkem kui kaks aastat tagasi ka saade “Pealtnägija”, kus toodi esile mitme perekonna lugu, kes on selle õigusliku lünga tõttu jäänud süsteemi hammasrataste vahele ja saanud koheldud viisil, mida ei saa mitte kuidagi pidada riigi vaatepunktist väärikaks, viisil, millisel ei tohiks riik oma kodanikke kohelda.“
Tema sõnul seisneb probleem selles, et praegu kehtiva seaduse redaktsiooni tingimustes on paljudel kordadel leidnud kodus või teel haiglasse või mujal väljaspool haiglat ja ilma tervishoiuteenuse osutaja juuresolekuta lapse sünnitanud vanemad end olukorrast, kus ainus võimalus lapse sünni registreerimiseks on viia läbi DNA-ekspertiis emaduse tõendamiseks ja taotleda sellele tuginedes lapse sünni registreerimist kohtu kaudu. Seejuures ei ole seaduses üldse ette nähtud emaduse tuvastamise menetluse korda ning eelnevalt osutatud vajadus tõendada emadust DNA-testiga on lihtsalt kohtupraktikas kasutusele võetud võimalus.
„Kõnealusele probleemile lahenduse leidmine on seda olulisem, et sünnitushaiglaid on Eestis teatavasti üha vähem ning seetõttu on vahemaad inimeste elukoha ja haiglate vahel tihti päris suured. See omakorda ei võimalda nii mõnigi kord vanematel sünnituse ajaks haiglasse jõuda, isegi kui neil ei ole soovi last kodus või mujal väljaspool tervishoiuasutust sünnitada,“ kõneles Vooglaid. „Praegu kehtiva seaduse kohaselt saab perekonnaseisuasutus, see tähendab üldjuhul kohalik omavalitsus, lapse sünni registreerida meditsiinilise sünnitõendi alusel, mille on välja andnud meditsiiniteenuse osutaja. Samas ei saa pidada ei õiglaseks ega ka vanemate väärikust austavaks olukorda, kus meditsiiniteenuse osutajad keelduvad meditsiinilise sünnitõendi andmisest, kui laps tuli ilmale väljaspool meditsiiniteenuse osutaja, üldjuhul sünnitushaigla vaatevälja. Seda isegi juhul, kui lapse sünnitanud ema pöördub vahetult sünni järgselt sama tervishoiuteenuse osutaja poole, kus ta oli rasedana arvel ning kus käis rasedana regulaarselt ülevaatustel.“ Niisugune olukord ei võimalda vanematel panna lapsele ametlikult nime, saada peretoetusi ega ka kasutada lapse sünniga seonduvaid puhkusi.
Vooglaid lisas lõpetuseks, et riigikogu XV parlamendi koosseisus ei ole mitte ükski opositsioonisaadikute poolt esitatud eelnõu esimesest lugemisest kaugemale jõudnud, need on kõik visatud kohe prügikasti. Minu meelest see ei peaks tingimata niimoodi olema. Ma küll võin öelda, et sellise eelnõu puhul, mis lähtub eesmärgist lahendada ära päriselt reaalne probleem, mina koalitsioonisaadikuna küll ei hääletaks selle prügikasti viskamise poolt. Aga isegi kui see eelnõu siit esimesest lugemisest kaugemale ei jõua, mis on põhimõtteliselt kindel, eks ole, siis ma kutsun teid, koalitsiooni poolt küll üles astuma omalt poolt samme selleks, et leida ükskõik missugune lahendus, et see probleem reaalselt kõrvaldada,“ märkis ta.
Sellest polnud kasu. Koalitsioonierakonnad hääletasid selle eelnõu pikemalt arutlemata maha. Üks labasemaid momente oli see, kui mõned reformierakondlased tõid mängu sooteema, et miks mehed sünnituseteemat arutlevad.