Täna, kolm aastat tagasi reetis Jüri Ratas Eesti kõige parema valitsuse

Täna, kolm aastat tagasi reetis Jüri Ratas EKREIKE valitsuse. Parima valitsuse, mis Eestil üldse on olnud. Valitsus, mis juhtis Eesti läbi koroonakriisi kõige edukamalt Euroopas. Kui mõelda, mis juhtus pärast seda, siis selle võib võtta kokku kahe sõnaga – rahvuslik katastroof.

Miks Jüri Ratas astus sellise sammu? Eks ikka järgmisele päevale kavandatud perereferendumi pärast. Kellegi survel Jüri murdus, põhjuseks naeruväärne Porto Franco kaasus. Kuidas Jüri Ratast töödeldi, saame võib-olla kunagi hiljem teada. Igatahes astutud sammu eest premeeriti teda riigikogu esimehe kohaga.

Aga kokkuvõttes sellist reetmist ei andestata – sealt algas Keskerakonna ja Jüri Ratase allakäik. 2023. aasta Riigikogu valimistel kaotas Keskerakond 10 kohta aga liberaalide väike tänu oli veel säilinud ja Ratas sai traditsioonide vastaselt riigikogu II aseesimehe koha. Allakäik sellega siiski ei piirdunud. Jumalik viha pole veel vaibunud. Keskerakonna lagunemine jätkub ja enamus lahkujaid maandus sotsidesse, reetes niimoodi oma valijad. Mis saab aga Jürist Ratasest? Millise saatuse on kõigevägevam temale määranud? Sosistatakse, et ehk kiikab Eesti 200 poole. Kas mees, kes veel kolm aastat tagasi kaamerate ees toetas traditsioonilist perekonda, astub tõesti kõige perevihkajalikumasse kampa? Milline allakäik. Kas ta tõesti loodab koguda Eesti 200 esinumbrina 13% häältest ja maanduda Euroopa Parlamenti. Selleks peab ta oma vanade toetajate käest veel 7% lisahääli saama, kui arvestada Eesti 200 praegust 5-6% toetust.

Mis võimalused tal veel on? Astuda sotsidesse, aga seal omad kandidaadid. Või Reformierakonda, kus ka Ansip ja Paet ees ootamas. Miks Isamaa peaks oma kohad Ratasele andma, ka see ei ole mõeldav.

Nii ei jäägi Jüril muud üle kui, koos venelastega riigikogus veel kolm aastat pinki nühkida ja hakata siis memuaare kirjutama.

Mati Kuklane, EKRE juhatuse liige