17.01.2024
Hirm Putini ees.
Pronkssõdur ehk venelaste jaoks “Aljoša” esindab Teises maailmasõjas suuri alasid okupeerinud ja kuritegusid sooritanud Punaarmee ja hilisema Nõukogude Armee “mantlipärijat” Vene armeed, kes teeb hetkel Ukrainas meeletuid kuritegusid – kõik, mis seda vägistajaarmeed esindab, tuleks utiili saata, aga “sõjaprintsess” Kaja Kallas on hirmul ja järeleandlik Kremli agendale.
Aastate eest oli juhus, kus Martin Heremi juhitud kaitsevägi keelas kaitseväelastel 9. mail Kaitseväe kalmistust vormi kandes mööda minna, et mitte ärritada sinna kogunenud Punaarmee kummardajaid. See lömitav poliitika jätkub tänaseni ja välismaal julgelt Venemaad kritiseeriv Kaja Kallas on kodus hiirvaikne, kartes Andrus Ansipi moodi venelasi jälle üles ärritada. Tema valitsus ei lase ka Vene kodanikelt kiirkorras relvi ära korjata ja neilt valimisõigust ära võtta.
See orjamelne julgus olla kõva siis, kui kõvad liitlased on selja taga, ja väristada säärt siis, kui ise vaenlase ees seisad, on omane nii Kaja Kallasele, Reformierakonnale kui ka kogu peavoolupoliitikale: kord jäeti karistamata küüditatute mälestusküünlaid jalgadega peksnud putinistid, siis ei lubatud eraldi kontrollida sovjetliku taustaga tegelasi riigiametitesse võttes (pärast Deniss Metsavase juhtumit)… Vene-hirm on poliitikute tegemisi kõvasti takistamas.
Kolmapäevases Riigikogu infotunnis väristas jalga peaminister Kaja Kallas, kellel olid ühtäkki ununenud kõik sõjaprintsessi sõjahüüud ja ühtäkki kostus lalin, et ei tohtivat venelasi ärritada, muidu hakkavad mässama. Valik tema sõnavõttudest (stenogrammist).
“Nüüd, pronkssõduri lahendus tol hetkel oli see, et meil on sõjahauad, kunstimälestised – valitsuse moodustatud monumentide töörühm on selle kaardistanud ja meil on see pronkssõdur just nimelt teisaldatud sõjaväekalmistule, kus need säilmed on ka märgitud. Meil ei ole plaanis praegu seda pronkssõdurit teisaldama hakata, kui me vaatame kas või seda, mida tegelikult on nagu soov uuesti tekitada. Hetkel see on suhteliselt rahulikult läinud. See pronkssõdur seal kalmistul on, kord aastas käiakse seal mälestamas meie vene vähemuse poolt oma eelkäijaid, aga tegelikult ta on kohas, kuhu ta on viidud, ja seal ta ka seisab.”
“Seda kõike ma räägin just sellepärast, et me teisaldame need punamonumendid, aga me ei taha samal ajal tekitada uusi rahvarahutusi või pingeid meie ühiskonnas, sest ka vene emakeelega eestlased (?!), kes siin Eestis elavad, on osake meie kogukonnast, osake meie ühiskonnast.”
“See Ukraina sõda tegelikult lõi Eestis lahti need ajaloost tulenevad haavad, mis meie ühiskonnas on, ja seetõttu inimesi hakkasid häirima need punamonumendid.”
“Tegu on monumendiga, mis kütab Eestis kirgi. Kui see sai teisaldatud sinna sõjaväekalmistule, siis siiski teatud kired lahtusid. Me ei näe seal selliseid kokkupõrkeid, nagu me nägime, kui see monument oli Tallinna kesklinnas, ja seetõttu praegu valitsusel, ausalt öeldes, on käed tööd täis kõikide muredega, mis meil on, ja me seda uut … ise seda kollet kütma ei hakka.”
“Küsimus on selles, et kui me räägime näiteks 9. maist, siis meil on väga suured vaidlused meie vene kogukonnaga just selle sündmuse tähistamise üle. Kui vene kogukond ütleb, et nemad tähistavad teise maailmasõja lõppu, siis see oleks loogiline…”
Peaminister kord tunnistab, et monument kütab kirgi, lõi lahti haavad ja põhjustab “väga suuri vaidlusi meie vene kogukonnaga”, siis aga väidab, et “kired lahtusid”, “on suhteliselt rahulikult läinud” ja “vene kogukond ütleb, et nemad tähistavad teise maailmasõja lõppu” – saa siis aru, milline see olukord tema arvates üldse on.
“Sõjaprintsess” lihtsalt kardab “sõdur-vabastajat” puutuda. Arg peaminister, kes liitlaste selja taga karjub, et Eesti on sõjas, kodus aga kardab Georgi lindi rahvast ärritada, on suur julgolekuoht.
Eestis on kahtlemata olemas “viies kolonn” ja neile annab argpükslik valitsus kindlasti indu juurde.
Martin Helme ütles Riigikogus selgelt: “Pronkssõdur lihtsalt on eesti rahva väärikust alandav ja meie ajaloolisi hingehaavu kogu aeg soolaga üle raputav, ta on saanud teravdatult uue tähenduse alates Ukraina suurest sõjast, kui ta on kujunenud nii-öelda vene maailma, vene šovinismi ja imperialismi selliseks eredaks sümboliks Tallinna kesklinnas.”
Uued Uudised