16 . jaanuaril lahkus meie hulgast üks Eesti taasiseseisvumise võtmeisikuid Vaino Väljas. Eesti iseseisvumise võti oli teistkordselt Moskvas. Tema koos Arnold Rüütliga suutsid seda seal keerata nii, et taasiseseivumise uks meile avanes, pealegi veretult.
Sama, 16 . jaanuari õhtul näidati ETV-s temaga 1989. aastal salvestatud intervjuud, kus ta mõjus igati väärika ja erudeeritud inimesena. Iga tema sõna ja mõte, mis ta välja ütles, oli läbimõeldud, kaalutletud ega andnud alust tema kui toonase parteijuhi süüdistamiseks Moskva okupatsioonivõimude poolt, samas ei kahjustanud eestlaste iseseisvumise püüdlusi ja protsesse.
Ta käis sõna otseses mõttes nagu noatera peal, nii mitmed teisedki toonase ENSV juhtpoliitikud. Osutatud intervjuus avaldas Vaino Väljas ka enda kui poliitiku ja otsustaja tööpõhimõtteid. Mõned neist: meil võib olla erimeelsusi, eriarvamusi ja seisukohti, aga me ei tohi kaotada ühtekuuluvustunnet; otsuste vastuvõtmisel peab see millestki lähtuma, peab olema põhjust selle vastuvõtmiseks, vastasel juhul on tegemist pelgalt mingi tühise enese näitamise või tähelepanu saamise sooviga.
Möödunud aasta 22. detsembril tähistati Jaan Tõnissoni 155. sünniaastapäeva. Tema kohta on öeldud, et meil oleks tänapäeval Eesti poliitikasse Jaan Tõnissoni sugust meest vaja. Mina ütlen sama ka Vaino Väljase kohta. Tal on oma kaalukas osa Eesti taasisesesivumisel ja ühtlasi eeskujuks tänastele Eesti poliitikutele. Kummarda selle sügavalt eestimeelse mehe ees !
Ando Tulvik
EKRE Volikogu liige