Uued Uudised tänavad mõjukat ajakirjanikku suurest meediamajast, kes täiesti omakasupüüdmatult ja operatiivselt analüüsib ja kommenteerib meile olulisi teemasid.
„Kallis Ivan, lugesin su Alar Karise lugu, mis seal salata, kirjutaks ka ise igale lõigule alla. Presidendiamet Eestis on nagu sangata reisikohver: tast pole kasu, aga teda on ka kahju ära visata. Selle pärast ta meil veel üldse on, ehkki mingit mõtet sellel peale ELiga liitumist enam pole. Mõneti on Karis tegelikult ideaalne inimene sellele mõttetule positsioonile, ta istub vaguralt, kogub hüvesid, kindlustab endale pensionipõlve ja kord kolme kuu jooksul näitab end Eesti avalikkusele. Tema kaks eelkäijat näiteks sellesse rolli ei sobinud, nii Toomas Henrik Ilves kui ka Kersti Kaljulaid olid endale pähe võtnud idee oma erilisusest ning lugesid enda rolliks jagada kõigile ja igal võimalusel mingeid mõttetuid nõuandeid ja õpetada, kuidas peaks elama, kuidas nende meelest on õige, ehkki välja kukkus jama. Seal oli ka väga kõva nartsissism, mida Eestis kaaskondlased ja meedia hakkavad oma mõõdutu tallalakkumisega õhutama esimesest päevast, kui keegi Kadrioru residentsi uksest uue presidendina sisse astub. Kindlasti on ka Karisele see arulage pugemine mõjunud, aga õnneks on ta presidendina selline loll-Ivani moodi tegelane, kellele meeldib ahju otsas külitada ja keda ahi veab sinna, kuhu vaja. Kaljulaid ja Ilves olid ja on rohkem sellise agara lolli tüüpi, kuigi ka Ilves on juba oma lapsepõlvesõprade juttude järgi tegelikult väga laisk mees.
Karis on nagu aritmeetiline keskmine tema kolmest eelkäijast. Huumorimeelt tal erinevalt Merist pole, pigem ikka selline kuiv karjerist, administraator ja teadusbürokraat. Võib-olla pigem juba selline kui Kersti Kaljulaid.
Aga Ilves võiks mõnes mõttetus Delfi väljaandes anda noortele näiteks pickupi nõu ehk kuidas daame intiimile saada.“