Vassimine on liberaalide poolt Eesti poliitikasse siirdatud vähkkasvaja

Eestis on päris palju räägitud sellest, kuidas poliitiline kultuur on maha käinud. Üks selle näidetest on see, et peaminister ja tema ministrid räägivad rahvasaadikutele vastates teemast mööda.

See on Eesti poliitikas juba tavapärane, kui opositsioonisaadikud küsivad ministritelt küsimusi ja saades õiguse lisaküsimuseks, nendivad: „Aga te ju ei vastanudki minu küsimusele!“ See ei käi mitte ainult siis, kui küsijaks on EKRE saadik, „ninanipsu“ saavad kõik, sageli isegi „omad“, kui võimuliidus käib hõõrumine.

Sest minister, eriti peaminister Kaja Kallas, algul osatab küsijat, mõnitab teda natuke, siis teatab, et viga peitub varasemates valitsustes, edasi loeb paberilt üles oma „saavutused“ ja lõpuks saadab ta teatud mõttes pikalt. Väga levinud on see, kui teemast minnakse teadlikult kohe mööda, võetakse endale sobiv suund ja lõpuks ei ole vastus küsimusega kuidagi seotud.

Kui Jüri Ratas peaministriks sai, oli ta vastustes algul kohmetu, aga sai siis vist demagoogiakoolituse, mille järel muutusid Keskerakonna esimehe jutud nii ümmargusteks ja väheütlevateks, kui veel sai. Kaja Kallas ei ütle ka midagi, aga tema vassimisstiil on väga agressiivne ja samas kaldub ta siis ka rumalatesse väljaütlemistesse, sest ei suuda oma juttu kontrollida.

Just Reformierakonna valitsemise ajal on saanud praktikaks see, et peaminister mõnitab oma tööandjat ehk rahvaasemikke, mis näitab ääretut ülbust ja kultuuritust. Ta justkui ütleks, et tema, kuldlusikaga suus sündinu, ei pea matsidele vastama.

Kui EKRE poliitikud olid ministriteks, siis nende jutud võisid olla küll reljeefsed, kuid olid ka alati asjalikud.

Uued Uudised