Reformierakondlik majandusmudel saab viia ainult lõpliku laostumiseni

Kui jälgida ajalugu, siis Reformierakonna valitsemist on alati iseloomustanud majanduspoliitilised vapustused, näiteks massiline väljaränne töö ja elatise otsingul nn majandussurutise ajal, peamiselt Soome. Kaja Kallase valitsedes on märksõnadeks ülikõrged elektrihinnad (NB! algusega poolteist kuud enne Ukraina sõda), pikaajaline euroala kõrgeim inflatsioon, ühiskonna kägistamine maksutõusudega, kärped ja palju muud.

Reformierakonna puhul paistab kohe silma, et nende majandusmudel põhineb ainult kärbetel ja maksutõusudel ehk igalt poolt raha pumpamisel riigieelarvesse, seejuures nad välistavad, et stimuleeritud majandus annaks hoopis parema efekti. Ehk siis eelistavad reformarid võtta juba olemasolev raha inimestelt maksude ja aktsiiside tõstmisega, mis paratamatult toob kaasa ettevõtluse hääbumise ja kodanike vaesumise, selle asemel et luua toimiva majanduse baasil suurem maksubaas. Ka kärpepoliitika pigem poob kinni kui ergutab majandust.

Maksutõusudele orienteeritud majandus ei saa olla kuidagi elujõuline ja kestlik, mida on näha ka sellest, kuidas nii omad kui välismaised ettevõtjad viivad tootmist Eestist ära ja sellega ka osa maksubaasist.

Martin Helme rahandusministriks olles oli mentaliteet hoopis teine: alandada makse ja aktsiise ning seeläbi anda majandusele paremad võimalused toota efektiivsemalt ja sealtkaudu maksulaekumisi suurendada, samuti elavdada majandust sellega, kui inimestele jääb rohkem raha kätte, nad ostavad rohkem ja ergutavad seeläbi jällegi tootmist.

Seega loodab EKRE tulu saada soodsate olude kaudu tugevnevast majandusest, Reformierakond aga juba hingitseva majanduse täiendavast tühjaksimemisest.

Majanduse toimimist seletab hästi moment tuumaenergeetika-alaselt koosolekult: kui ehitada tuumajaam, hakkab kasu tulema juba ehitamisest, kus Eesti ettevõtted saavad tulusaid “otsi” ning see tipneb soodsa hinnaga elektri saamisega. Muidugi ei tööta see mudel alati – näiteks Rail Balticu ehitamine annab ka Eesti ettevõtetele tohutult tööd, aga valmiv objekt ei hakka tõenäoliselt kunagi tulu andma.

Rail Baltic on väga kinni jooksnud nii eurorahastamise kui ka otstarbekuse poolest. See on koht, kus Eesti on tõesti saanud kannatada Ukraina sõjast – piir Venemaaga on saamas “raudseks eesriideks”, kusjuures Eestist on saanud tupiknurk. Soomest pole tulemas vajalikul määral ei reisijaid ega kaupu ning Venemaa sulgumise tõttu on katkenud transiit. Nurgast pole maailma avarustesse suurt midagi viia, et kallis raudteetrass koos kallite ülalpidamiskuludega ennast üldse ära tasuks.

Tootlik ja arenev majandus seevastu lisab alati rikkust ja siis ei pea enam riigieelarvesse raha leidmiseks midagi tõstma, see tuleb ettevõtluse ja ostlemise aktiivsuse pealt maksudena ise. Lisaks vajavad inimesed vähem abi riigieelarvest, sest nad teenivad ise piisavalt, suutes ka riigi toimimist jõukohaste maksudega toetada.

Kaks majandusmudelit, EKRE ja Reformierakonna oma, üks loov, teine tühjaksimev.

Uued Uudised