Eesti Uudised juubeldavad: „Jüri Ratas võeti Isamaa liikmeks“.
Parteiväljaanne vahendab:
„Isamaa Tallinna piirkonna juhatus võttis oma esmaspäevasel korralisel koosolekul erakonda vastu 17 uut liiget. Teiste seas sai ametlikult Isamaa liikmeks ka eelmisel nädalal oma erakonnaga ühinemisest teada andnud ekspeaminister Jüri Ratas. „Olen Isamaa Tallinna piirkonna juhatusele tänulik usalduse eest. Soovin rakendada oma teadmised ja kogemuse, et pakkuda alternatiivi tänase valitsuse saamatule poliitikale,“ sõnas Jüri Ratas.
Ammu see oligi, kui Jüri Ratas tänas „usalduse eest“ hoopis keskerakonna juhatust, vetšet jne. Mis see siis ei ole tänada inimesi usalduse eest. Eesti pensionäre tänavad näiteks kõik need nigeerlased, venelased ja rumeenlased, kes nende arveid tühjaks teevad. Ja just usalduse eest.
Mis aga puudutab Jüri Ratase kogemust, mida ta tahaks Isamaaga jagada, siis see ei pruugi nii lihtsalt õnnestuda, kuna Jüri kogemus on tõeliselt ainulaadne, ja et seda rakendada, peaks Isamaa vastu võtma endasse ka Toomi, Repinski, Stalnuhhini, Korbi, Tšaplõgini jpt. Ja alles siis suudaksid isamaalased vääriliselt hinnata Jüri Ratase sitkust, kes aastakümneid naeratas ja ajas pada ajal, kui talle ja kõigile eestlastele sülitati näkku, näidati näppu ja varastati paljaks eesti riik ning selle pealinn.
Eesti Uudiste lugu aga on illustreeritud romantilise fotoga, kus Isamaa verivärske pioneer embab Riina Solmanit, nagu oleks see tantsusaade, kus tehti vingemaidki fotosid. Ma ei välista, et just see tubli ema ja ilus naine oli oluliseks põhjuseks, miks Jüri Ratasel oli nii suur kiusatus astuda just Isamaasse, muidu on ülejooksikul ju kindla maailmavaate puudumisel kõik erakonnad sobilikud. Ega ta ju karjääri ja euronimekirja pärast oma valikut teinud!
Olin hea Riina alluvuses minagi, aga see idüll ei kestnud kaua. See oli just Jüri Ratas, kes reetis isamaalise valitsuse ja kelle pärast Riina Solman jäi oma ministrikohast ilma.
Ja nüüd, elegantne ja särav, tuli Jüri sellesse leeri tagasi. Järgmise kevadise nahavahetamiseni vist.
+ + + + + + +
Reedel tähistati Eestis Tartu rahulepingu aastapäeva, toimusid vastavad üritused ja tõrviku rongkäik. Ilus päev oli.
Õhtul, seades ennast televiisori ette, et juba halba aimates „suure AK“ uudiseid vaadata, nägin ekraanil uhhuturaka Wenna säravat nägu, kes hakkaski rääkima suursündmusest. Teritades kõrvu, mõistsin, et jutt käis sellest, et sel ajaloolisel päeval abiellusid Eestis ametlikult esimesed pedede paarid.
Tuleb meelde ajalooline „Peeter, Peeter, termomeeter…“. Ja nüüd siis Priit, Priit, so..miit. Kuidagi liiga tihti võtad sa lugeda selliseid uudiseid. Saan aru, kes selle taga sõna otseses mõttes seisab ja miks igasugused rääkivad nukud nagu Astrid aina kordab sama, nimetades parempoolseid ja konservatiive kogu aeg populistideks ja äärmuslasteks.
Eelmisel nädalal juhtusime nägema, paraku hommikusöögi ajal, kuidas Terevisiooni uudistelugeja selja taga koukis kubjas Anvar Samost oma nina nõnda andunult, nagu oleks ta Stahhanov kaevurite päeval.
Pole ime, et ka riigimeedia uuriv ajakirjandus sorgib telesaates kasina häälega pilliva lauljatarikese ebatavalise menstruatsiooni üksikasjades.
Riiklik telejälkus.
+ + + + + + +
Läinud nädala üks positiivseid elamusi meedias seisnes selles, et Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi nimetas Kuku raadio saates asja selle õige nimega.
Ja pani teravmeelselt paika muidumehest muiduajakirjaniku Ainar Ruussaare, kes üritas tsenseerida meie riigikeelt ja omaenda tööandjat.
Härra Hõbemäe leidlikkus eesti keele kaitsel meeldis väga eesti intelligentsile ja legendaarsetele muusikutele.
Eks te ise vaadake, kuvatõmmis lisatud.
Ivan Makarov