Mart Helme: eesti keel tuleb teaduskeelena tuua fookusesse

EKRE aseesimees Mart Helme ütles tänasel riigikogu istungil, et Eesti on põhiseaduse kohaselt rahvusriik ja vähemalt üks ülikool – Tartu Ülikool – on meil rahvusülikool, mis tähendab seda, et see paneb meile nii seadusandjatena kui ka Tartu Ülikooli juhtkonnale kohustuse seista selle eest, et rahvusteadused ja eesti keel oleksid rahvusvahelisel tasandil, teaduskeelena.

Mart Helme: „Praegu me näeme, et võib-olla ka niisuguse merkantilistliku mõtlemise tulemusena, mis Eestis on üpriski levinud, aga mille reaalne tulem majandustulemuste näol, no ma ütleksin, on üsna läbi kukkunud, ja ka võib-olla teatud sellise rahvuspsühholoogilise hoiaku tulemusena, oleme liikunud nendest eesmärkidest tegelikult eemale. Tartu Ülikool rahvusülikoolina on küllaltki suurel määral lahustunud ja lahustunud just nimelt selle nii-öelda rahvusvahelistumise eesmärki taotledes. Ja taotledes tihtipeale võib-olla ka teatud statistilist eesmärki, selles mõttes, et me tahame kangesti, et meie esiülikool oleks rahvusvahelises ülikoolide pingereas võimalikult kõrgel kohal ja selleks on vaja meil täita teatud hindamisparameetreid ja hindamisparameetreid on võimalik täita ainult sellisel juhul, kui me nii-öelda rahvusvahelistumine.

Aga kas see tegelikult täidab ka meie kui rahvusriigi ja rahvusülikooli ja meie eesti keele kui teaduskeele arengu eesmärke? See on nagu fookusest välja vajunud. See on tegelikult teema, kus me peaksime mõtteid vahetama ja kuldset keskteed üritama leida.

Tahan lihtsalt rõhutada seda, et meil on kõrgharidusmaastik fragmenteerunud ja väga suurel määral ka isetegevuse rada läinud. Mingi konsolideerumine praegu toimub juba. Ma arvan, et elu ise nõuab seda konsolideerumist. Selles tähenduses nii mõnigi probleem, mis oli veel väga teravalt päevakorras võib-olla siin neli-viis aastat tagasi, ei ole enam nii teravalt päevakorras, olgu selleks siis ka võõrtudengite ülemäärane valgumine Eestisse, nende väga madal tase tihtipeale ja see, kuidas nende madal tase kiskus alla ka meie õpitulemusi, meie seda niisugust teatud vaimset keskkonda ega tulnud kasuks ka meie eesti keele arengule teaduskeelena.

Aga teaduskeel ei ole üheselt defineeritav ja mõistetav. Ühes valdkonnas tähendab ta ühte ja teises valdkonnas tähendab teist.

Tehisintellekt annab tänasel päeval juba hoopis teised võimalused kui veel mõned aastad tagasi ja me võime ette näha, et veel mõne aasta pärast on need võimalused hoopis teistsugused ja see kindlasti hakkab peegelduma ka õppeprotsessides ja teadustööde tegemisel. Nii et me oleme väga suures muutuste ajajärgus.

Aga selles muutuste ajajärgus me peamegi endale väga selge postulaadina kinnitama seda: meie eesti keel, meie rahvusülikoolid ja meie rahvusteadused ja eesti keel teaduskeelena peavad olema need, mida ükskõik missugune praktiline või ka võib-olla ideoloogiline põhjus ei saa kõigutada.“