EKRE esimees Martin Helme ütles riigikogus, et pangamaks aitaks täita riigikassat, aga praegu viivad pangad selle raha välismaale.
Martin Helme: “Kadunud Edgar Savisaarel oli ütlus, tema kasutas sotsiaaldemokraatide kohta väljendit “millimallikad” – noh, roosad ja selgrootud. Andre Hanimägi (SDE, endine Keskerakond) ütles, et riik ei saa ühel hetkel olla nii ja teisel hetkel naa. Siis, kui sa olid veel Keskerakonnas, sa pooldasid seda maksu kevadel. Aga näe, nüüd enam ei poolda. Lauri Läänemets paugutas augustis, kuidas nad panevad pangad maksma. Aga nüüd tuleb välja, et näe, hääletate selle eelnõu vastu ja mitte midagi uut asemele ka ei paku. Ja siis on muidugi Reformierakonna deviis, et häbi läheb üle, aga raha jääb alles. Seda me saame ka aru, kui me räägime Eesti majandusest ja maksudest ja korruptsioonist.
Aga räägiks natukene ikkagi asja ivast. Eelmisel aastal täiesti ettenähtavalt Eesti pangad teenisid rekordilise kasumi. See kasum ulatub peaaegu miljardini, jääb nõks alla miljardi. See on enam-vähem kaks korda rohkem, kui nad varem on teeninud Eestis kasumit. Ja see on siis olukorras, kus Eestis tegutsevad Rootsi pangad või ütleme laiemalt, Põhjamaade pangad on võrreldes teiste Euroopa, aga ka Inglise või Ameerika pankadega kõige kõrgema kapitali tootlikkusega pangad üldse. Nii hästi ei teeni pangad mitte kusagil mujal, kaasa arvatud needsamad Rootsi pangad ei teeni nii hästi tulu Rootsis.
Siin käis läbi, et mis te muretsete, et laenuintressid läksid kõrgeks, hoiuseintressid läksid ka kõrgemaks. Vastab tõele! Sellega on umbes nii nagu bensiinihinna tõusuga, et kui kuskil turul läheb millimeetri võrra nafta hind üles, siis kohe raketina lendavad bensiini- ja diislihinnad ülespoole. Kui kuskil turul läheb kõvasti allapoole naftahind, siis kuskil kaks nädalat hiljem tuleb meil alla kriipsukese.
Meil läks nende intressidega samamoodi. Kõigepealt laenuintressidel lendas üles ja siis pool aastat hiljem hakati tasapisi väikeste-väikeste titasammudega tulema järgi. Ja selle tulemus on mis? Kokkukorjatud raha ja väljamakstud intresside vahe on seesama mingisugune pool miljardit. Ei ole ju niimoodi, et sellesama raha, mis me korjame kokku laenuvõtjatelt, anname tagasi hoiustajatele. Kusjuures laenuvõtjad ja hoiustajad ei ole üks ja sama seltskond.
Sellises olukorras on normaalne, et riik seisab oma inimeste eest. Olukorras, kus meile on põhimõtteliselt tuimuseni räägitud, kuidas riigil on ju kuskilt raha vaja saada, oleks see olnud kõige loogilisem koht, kust raha võtta. See on raha, mis ei kahjusta mitte kuidagi Eesti majandust. Jutud sellest, et siis lähevad pangad siit minema. Ei lähe! Kõige paremalt turult üldse, kus lihtsalt nagu istud sularasva juues ahju otsas ja raha voolab sulle sisse, sest nii hea valitsus on, et kõik seadused on tehtud niimoodi, et sa ei pea mitte midagi tegema, ja raha voolab sisse.
Pangad ei ole ju mitte midagi teinud selle kasumi kahekordistamiseks. Need ei ole ühtegi uut toodet toonud turule, nad ei ole ühtegi uut turuosa võtnud. Nad ei ole mitte midagi muutnud omaenda tegemises, et muutuda kuidagigi tootlikumaks. Ei, lihtsalt Euroopa Keskpank tõstis intresse ja nemad teenisid selle pealt miljardi kasumit.
Ehk siis see on Eesti inimestelt ja Eesti ettevõtetel kokku korjatud raha – miljard. Mõtleme korra, mis asi on miljard. Kõik aktsiisid kokku – kütuseaktsiis ja alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, hasartmänguaktsiis –, kõik aktsiisid kokku toovad Eesti riigieelarvesse umbes miljardi. Ja nüüd korjavad pangad sama suure summa, korjavad kokku turu pealt inimestelt ja viivad Eestist minema Rootsi ja Taani omanike head elu edasi hoidma.
See, et eelnõu ei toodud siia suurde saali kevadistungjärgul, see on ikkagi räige. Kui see oleks toodud õigel ajal siia, siis sel oleks olnud reaalne eelarvemõju juba käesoleval aastal. Selle asemel toodi meile siia käibemaksu tõus, toodi meile siia aktsiisimaksu tõus, on toodud meile siia automaks ja mis kõik muud asjad veel.
Meie eelnõu nägi ette umbes 150-miljonilist laekumist riigieelarvesse. See on tühine summa pankadele. Me räägime miljardilisest kasumist, millest seal suurusjärgus 400–500 miljonit on lihtsalt maast leitud raha, mis on Eesti inimestelt ära korjatud. Sellest miljardist me võtame 150 miljonit ära. Mitte mingit trikki ei ole, kuidas see halvendab meil siin laenu saamist ja laenusaamise tingimusi.
Nende automaks peab tooma suurusjärgus 230–250 miljonit. Käibemaksu tõus peaks tooma meile 200 miljonit, eks ju. Ja majanduslangus – Kaja Kallase tekitatud majanduslangus hullumeelse energiapoliitikaga ja maksupoliitikaga – see majanduslangus on viinud eelarvest ära 2023. aastal 247 miljonit eurot. Nii palju laekub käibemaksu vähem. Lihtsalt sellepärast, et Eesti inimesed on jäänud vaesemaks, hinnad on tõusnud ja inimeste ostujõud on langenud. Ostukindlus või majanduslik kindlus on kadunud – käibemaksu alalaekumine on veerand miljonit. Aga virutame otsa veel makse, mis peaksid justkui siis seda riigieelarvet täitma, aga mis tegelikult veelgi süvendavad majanduslangust ja sellega seoses maksude alalaekumist. Täiesti sõge maksu- ja majanduspoliitika!
Ma ju tunnen ka mõningaid reformierakondlasi, istun nendega koos komisjonis, ajan juttu – kõik ei ole nii lollid, et nad aru ei saa, mida nad teevad. See ei ole rumalus. See on kurjus. See on kellegi teise teenimine selle hinnaga, et oma rahval on ükskõik kui halb.”