Kliimaministeeriumis valminud ülevaade pakub Eesti kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks hulga ideid, sealjuures näiteks põldude metsastamist, süsinikumaksu, ummikumaksu, linnade tihendamist ning nullheitega tsoone Tartus ja Tallinnas.
Lisaks tahetakse põllumajanduses loomade arvu “stabiliseerida”; turba kaevandamisele soovitakse lõpp teha; riik plaanib inimeste ja ettevõtete kliimakohustused seadusesse kirjutada; kliimaministeerium on seisukohal, et kui Rail Balticu Riiast läbiviimine ohustab projekti valmimist 2030. aastaks, võiks ajakavas püsimiseks Riia välja jätta jne.
Kliimapoliitika põhiline küsimus on tegelikult energeetika, mille kohta jätkuvalt mingit plaani ei ole.
Allikas: ERR