Haridus- ja teadusministeeriumi teatel alustavad nad omavalitsustega läbirääkimisi, mille teema on alla 100 õpilasega gümnaasiumiastmetesse vastuvõtu lõpetamine. Neid koole on Eestis üle 40. Esimesena võtab ministeerium ette gümnaasiumid, kus õpib alla 40 noore.
Seda, kas ja kui palju õnnestub väiksemate gümnaasiumite sulgemise abil raha kokku hoida, ei oska haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Henry Kattago pakkuda. Tema sõnul polegi see kõige tähtsam ning ministeerium lähtub eesseisvatel läbirääkimistel hariduse kvaliteedist.
Kattago sõnul loodab ministeerium kõnelustega aasta lõpuks ühele poole saada. Ta rõhutas, et otsuse gümnaasiumiastme tuleviku kohta võiks langetada eelkõige omavalitsus ise.
Mõnel pool on otsused juba tehtud. Näiteks Maardu linnavalitsus lõpetab Kallavere keskkooli vastuvõtu sellel aastal.
Ida-Virumaal asuv Alutaguse vald saatis Eesti kõige väiksema, 20 õpilasega Iisaku gümnaasiumiosa sulgemise eelnõu volikogule detsembris. Alutagusest lõuna pool Mustvee vallas kaalutakse 22 õpilasega Peipsi gümnaasiumi sulgemist.
Samas ei pruugi need otsused kõikjal nii lihtsasti sündida. Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum ütles, et Kundas, kus praegu õpib 37 gümnasisti, kooli koomaletõmbamist ei toetata.
“Eks me peame hakkama midagi tõestama ka volinikele ja kooli poole peal,” sõnas Vallbaum, “kõik on lihtsalt mugavustsoonis. Õpetajad on mugavustsoonis, volikogu on mugavustsoonis.“
Tema sõnul on koolivõrgu reformimine suuresti emotsioonide küsimus ning argument. “Sealt ülevalt tulevad vahepeal sellised suunised, et täna on üks jutt, homme on teine jutt ja kolmandal päeval kolmas jutt. Peaks olema konkreetne nägemus, konkreetsed päevad ja aastaarv,” ütles Vallbaum.
Nimekirjas olevate koolide seas on kindlasti ka erijuhtumeid. Näiteks Tartu Herbert Masingu kool, mille gümnaasiumiastmes õpib praegu 40 haridusliku erivajadusega noort.
Juhul, kui kohalik omavalitsus otsustab kooli gümnaasiumiastme sulgeda, siis on riik lubanud tagada õpilastele kohad riigikoolides ja aidata kaasa transpordi korraldamisel. Tihti on aga kooli kadumine kohaliku kogukonna jaoks emotsionaalne küsimus.
Gümnaasiumivõrgu reformimisest on räägitud juba aastaid. 2022. aastal pakkus ministeerium omavalitsustele, et maksab neile gümnaasiumiastme sulgemise korral iga õpilase kohta 1152 eurot. Paljud valla- ja linnajuhid tõttasid seepeale kinnitama, et nende omavalitsuses jääb gümnaasium alles.
Loe siit:
https://www.err.ee/1609250649/riik-alustab-labiraakimisi-kumnete-gumnaasiumite-sulgemise-ule