Puude taga tuleb ka metsa näha. Donald Trumpi paljukirutud sõnavõtt mõjus positiivselt ning pani juba praegu mitu Euroopa riiki tõsiselt mõtlema. Postimees tunnistas tänases numbris, et „Trumpi hirmutus äratas Euroopa juhid“.
„Kuigi mitme Euroopa riigi ja institutsiooni juhid reageerisid USA ekspresidendi Donald Trumpi NATO-kommentaarile hukkamõistvalt või umbusklikult, mõjus see Euroopale ka äratuskellana. Esimene märk sellest on Poola, Saksamaa ja Prantsusmaa juhtide soov tugevdada niinimetatud Weimari kolmiku formaati, et Euroopal oleks kaitsevaldkonnas lisaks NATO vihmavarjule ka plaan B,“ kirjutab ajaleht, tunnistades, et rahaliste kohustuste täitmise osas on Trumpil õigus. „Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on Euroopa riigid kaitse parandamiseks teinud liiga vähe ja aeglaselt. Euroopa on jäänud kinni mulli, kus liialt loodetakse USA panusele võimaliku Venemaa järjekordse agressiooni korral.“
Teatavasti on NATO liikmetel eesmärk kulutada kaitsele vähemalt kaks protsenti SKTst. 2023. aasta seisuga on täitnud selle eesmärgi vaid 11 liikmesriiki 31st. Venemaaga piirnevatest riikidest on eesmärk täitmata Norral.
Nii nagu EKRE liidreid Mart Helme ütles juba ammu ja mille eest ta risti löödi, tunnistab täna ka peavool, et Euroopa vajab lisaks NATO-le teist elukindlustust ehk plaan B-d.
Trumpi poleemikat tekitav sõnavõtt andis tõuke, et Euroopa juhid hakkasid jõuliselt rääkima vajadusest Venemaa rünnaku korral hakkama saada ka ilma USAta. Nii soovivad Saksamaa, Prantsusmaa ja Poola moodustada kolmikliitu.
Sõjaliselt tugev Weimari kolmik, kes juhiks Euroopa kaitset, oleks alternatiiv, kui USA ei peaks NATO liikmesriikidele appi tulema.
Allikas: Postimees