16.02.2024
Riigikogu EKRE fraktsioon aru pidamas
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme kirjutab: „Saksamaal räägivad võimuerakonnad, et tuleks ära keelata AfD, sest nad ei ole piisavalt truud liberaalsele ideoloogiale, USA-s üritatakse Donald Trumpi takistada üldse kandidaatide nimekirja saamast, sest tema poolt ei tohi saada isegi hääletada, ta ei ole ju liberaalsele korrale truu ja ohustab seega süsteemi. Eestis kehtib põhimõte, et tuleb rikkuda põhiseadust, et hoida ära oht põhiseadusele EKRE poolt, tuleb lõpetada ära demokraatia, sest muidu tuleb EKRE võimule ja äkki hakkab kuidagi lõpetama ära demokraatiat. Või noh, vähemalt “liberaalset demokraatiat”.“
Ta viitab liberaalse režiimi “eksperdile” Garri Ginter, kes pakkus „Ringvaates“ välja, et ei ole piisav, kui riigikogu opositsioonierakonna liikmetelt võetakse ära võimalus tuua saali arupärimisi või enda algatatud eelnõusid, vaid tuleb rakendada ka jõumeetmeid. Teatavasti otsustas riigikogu juhatus, et tähtaegasid ei ole vaja järgida ja riigikohus kiitis seda takka. Samuti ei ole Ginteri arvates piisav, kui opositsioonilt võetakse ära võimalus esitada muudatusettepanekuid.
Helme: „Loogiline ju, võimuerakonnad kuulutavad need kas obstruktsiooniliseks või põhiseaduse vastaseks ja siis võib neid mitte menetleda, riigikohus kiitis ka selle seisukoha heaks. Vaja on astuda ikkagi otsustavad sammud ja mitte lubada valitsejaid segavaid rahvasaadikuid riigikogu saali.“
Ginter soovitab, et riigikogu õigusosakond võiks analüüsida, kuidas seda korraldada, viidates vajadusel politsei sekkumisele.
Tegelikult EKRE fraktsioon palus juba siis anda riigikogu kantseleil hinnang, kui Juku-Kalle Raid (Eesti 200) pärast ööistungit oma peatäit istungite saalis välja magas. Kuna tegemist oli võimuerakonna saadikuga, siis oli hinnang ühene – saadikut ei tohi näpuotsagagi puutuda ja purjutamine riigikogus on põhimõtteliselt lubatud.
„Ma ei imestaks, kui me saaks risti vastupidise seisukoha, kui küsimus esitatakse EKRE saadikute kohta, aga eks pangu see siis vähemalt paberile,“ märkis Helme.
Taust:
„Kui mõned riigikogu liikmed segavad teiste tööd ehk nende võimalust oma põhiseaduslikku mandaati teostada, siis pole välistatud, et nad tuleb spiikri palvel ja politsei abiga saalist eemaldada, ütles õigusteadlane Carri Ginter „Ringvaates“. Ta viitab riigikogu töö- ja kodukorra seadus, mis ütleb, et saalis peab valitsema kord.
“Politseinikule pole see meeldiv ülesanne ja sellepärast tuleb see korralikult läbi mõelda, selleks on riigikogul olemas õigusosakond,” lisas Ginter
Kui EKRE pöördus Juku-Kalle Raidi korrarikkumise puhul riigikogu kantselei poole, vastas kantselei direktor Antero Habicht ametlikus kirjas muu hulgas järgmist: Riigikogu liikme suhtes ei saa rakendada täies ulatuses kõiki riikliku järelevalve erimeetmeid, mida korrakaitseseaduse ette näeb. Riigikogu liikme staatuse seaduse § 183 : „Riigikogu liikme suhtes võib rakendada ilma tema nõusolekuta Riigikogu liikme ülesannete täitmist takistavaid korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, kui on vajadus tõrjuda kõrgendatud ohtu isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele või suure väärtusega varalisele hüvele või kui esineb vahetu kõrgendatud oht, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab.“”