26.02.2024
Protestid Eestimaal.
Kuigi peavoolumeedia üritab protestimeeleoludest võimalikult vähe rääkida, kogunesid vabariigi aastapäeval tuhanded inimesed EKRE tõrvikurongkäigule, protestiaktsioonile Nursipalus ja autoprotestile Eestimaa teedel. See näitab, et Eestit ootavad ees samad ajad, mis näiteks Prantsusmaal, on vaja vaid tõrvikut ja tule läitjaid.
Üheks põhjuseks, miks rahvas protesteerimas käib, on rohepööre, Euroopa farmerite vastupanuliikumine on otseselt seotud selle tagajärgedega. Kliimameetmete destruktiivne mõju inimkonnale tuleb üha selgemalt esile. Eestis võib taaselustuda ajalooline “fosforiidisõda”.
ERR vahendab: “Sel aastal on plaanis uurida Lääne-Virumaal Toolse maardla fosforiiti ja selles leiduvaid haruldasi muldmetalle suuremates kogustes. Eesmärk on saada teada, kas seda oleks mõtet sealkandis ka kaevandada. Kohaliku omavalitsuse esindaja sõnul ei olda uuringute vastu, küll aga ennustatakse, et kaevandamisplaanid võivad käivitada uue fosforiidisõja.
Eesti fosforiidi uurimist soosib muu hulgas maailmas valitsev keeruline geopoliitiline olukord ja seegi, et maailmas suureneb nõudlus haruldaste muldmetallide järele, mida vajab näiteks elektroonikatööstus.
1987. aasta talvel, kui said ilmsiks Moskva plaanid hakata Lääne-Virumaal fosforiiti kaevandama, puhkes Eestis fosforiidisõda, mis kulmineerus 1988. aasta kevadel.
Lokaalsemas mahus toimus teine fosforiidisõda kümmekond aastat tagasi, aastatel 2011 kuni 2014, kui VKG plaani vastu hakata fosforiiti uurima ja kaevandama koguti tuhandeid allkirju.
Kliimaministeeriumi prognoosi järgi võib tuhande hektari suurusel uuringualal 20-30 meetri sügavusel olla 16 miljonit tonni fosforiiti. Sellise hulga fosforiidi väärtus koos selles sisalduvate haruldaste muldmetallidega on maailmaturul praegu umbes 5,6 miljardit eurot.
Üheks uuringu eesmärgiks on välja selgitada, kas Eesti fosforiidist toodetud fosforhapet oleks võimalik puhastada piisavalt, et seda saaks kasutada elektriautotööstuses liitium-raud-fosfaat-tüüpi (LFP) akude tootmiseks. Akude tootmiseks sobib vaid ülipuhas aine.”
Eesti globalismimeelne valitsus on juba ammu loobunud rahvaga arvestamast ja suunab protsesse mitte rahva, vaid Brüsseli tahte järgi. Kunagi peab rahval mõõt täis saama – see kaevandamine ei hakka toimuma eesti rahva heaks, sellel on globaalsed eesmärgid.
Eesti võimuritel tasuks õppust võtta teisest ERR-i uudisest: “Macron külastas laupäeval Pariisis toimunud põllumajandusnäitust ning kohtus seal protestivate põllumeestega. Ajaleht The Times kirjutab, et kohtumine kujunes Macroni jaoks fiaskoks, kuna põllumehed vilistasid presidendi välja.
Pühapäeval kohtus põllumeestega ka parempoolse Rahvusrinde (RN) 28-aastane liider Jordan Bardella. Teda ootas ees palju soojem vastuvõtt ning Prantsuse meedias arutatakse üha rohkem, et Bardellast võib saada riigi tulevane president.
Iga-aastast põllumajandusnäitust külastab ligi 600 000 inimest, selle avab president. Selle avamisel puhkes aga kaos, korra säilitamiseks kutsuti kohale märulipolitsei. Põllumehed nõudsid Macroni tagasiastumist.
“Ma olen näitusel käinud 25 aastat ja ma pole kunagi midagi sellist näinud. See oli täielik kaos,” ütles Prantsuse põllumeeste liidu juht Arnaud Rousseau.”
Kaja Kallas “särab” küll liberaalses välisruumis, aga arvata võib, et ta ei läheks kunagi kohtuma protestijatega. Eestis aga tekib neid aina juurde ja kord tuleb peaministril seista silmitsi “oma töö viljadega”, mis ei tule talle sugugi maitsvad.
Uued Uudised