27.02.2024
Martin Helme
Nüüd on küll viimane hetk lapsik õhinapõhine hurrapoliitika kõrvale jätta ja üleöö täiskasvanuks saada. Kui meie oma valitsus, tegelikult muidugi globalistide kohalikud ripatsid, viivad Eesti Venemaaga sõtta Ukraina pärast, siis viivad nad Eesti kindlasse, vääramatusse hävingusse rahvuse ja riigina.
Ainuüksi mõte, et me võiks saata eesti poisse surema kahe suure slaavi rahva omavahelisse tapatalgute süüdimatu ja arulageda loosungiga, et see on mingil moel meie sõda ka, näitab sellise jutu rääkijate totaalset võimetust mõista, mis on panused. Panused on Eesti alles jäämine või häving. Ainult inimesed, kes sügavalt vihkavad meid või kel täiesti ükskõik meie rahvast, saavad selliseid sõgedaid heietusi suust välja ajada.
See peab olema täielikult ja ühemõtteliselt välistatud, et Eesti saadab oma sõdureid Ukrainasse. Et meile päevad läbi veeretatakse uinutavaid arutelusid sellest, kas või kuidas või millal või kellega on õudust tekitav ja tõeliselt, eksistentsiaalselt ohtlik!
Iga südametunnistuse ja terve mõistusega inimese eesmärk peaks olema töötada palehigis selle nimel, et sõda meile ei tuleks. Ainuüksi arutelud selle üle, et me võiks riigina saata mehi Ukrainasse Venemaaga sõdima, töötavad intensiivselt vastupidises suunas.
“Meie” valitsus pakub varjupaika 10 000 ukraina väejooksikule, ega tee midagi selleks, et saata nad oma kodumaad kaitsma, aga arutab tõsise näoga, kas saata sinna eesti poisse. Kui hullunud ja oma rahvast vihkav peab olema?!
Martin Helme, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees