Eesti oli väidetavalt algatuse “Miljon mürsku Ukrainale” eestvedaja ning peaminister Kaja Kallas ja kaitseminister Hanno Pevkur on sellega ka tegelenud, kuid mida pole, on mürsud Ukrainale – Ukraina on saanud praeguseks kätte vaid 30 protsenti Euroopa Liidu lubatud miljonist suurtükimürsust, nagu ütles president Volodõmõr Zelenskõi esmaspäeval. Kaja Kallase läbikukkunud initsiatiivi arendavad nüüd edasi teised.
Euroopa Liidu riikide seas kogub toetust Tšehhi poolt välja käidud plaan osta Ukrainale suurtükimürske väljastpoolt blokki. Plaaniga on valmis ühinema juba umbes 15 riiki, ütles Tšehhi peaminister Petr Fiala esmaspäeval ajakirjanikele.
Avalikku toetust on teiste seas avaldanud olulised relvatootjad Holland ja Prantsusmaa, kes tavaliselt eelistavad suunata kaitsekulutusi enda tööstusele.
“Arvestades, et vajadus laskemoona järele on Ukraina jaoks elutähtis, on EL-is tekkinud surve riikidelt, kes ütlevad, et oleme vääramatu jõu olukorras ja peame leppima asjaoluga, et peame ostma laskemoona kust iganes seda saab,” ütles Rym Montaz Briti mõttekojast Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut (IISS).
Väljastpoolt Euroopa Liitu mürskude hankimine aitaks leevendada tarneraskusi, mis on tabanud bloki enda kaitsetööstust.
Brüssel on seni pakkunud Ukrainale vaid 30 protsenti miljonist mürsust, mis lubati tarnida tänavu märtsiks, nentis esmaspäeval Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskõi.
Holland lubas algatusse panustada üle saja miljoni euro. Peaminister Mark Rutte nimetas Tšehhi ettepanekut väga heaks, kuid keeldus täpsustamast, millised riigid mürske tarnida võiksid. (AFP-BNS-UU)