28.02.2024
Kaja ja Emmanuel, ühiselt Ukraina rindele!
Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas esmaspäeval Pariisis toimunud kohtumisel, et Euroopa maavägede saatmine Ukrainasse ei peaks olema välistatud.
Kui Kaja Kallas tormas kohe Macronile takka kiitma, siis mitmed teised riigijuhid reageerisid Macroni väljaütlemisele väga kriitiliselt. Slovakkia peaminister Robert Fico ütles Bratislavas peetud pressikonverentsil, et juba enne Pariisi kohtumist ilmnes teatud dokumentidest mitme NATO ja EL-i riigi kavatsus kaaluda kahepoolsete kokkulepete raames maavägede saatmist Ukrainasse. „Mul on raske öelda, mis eesmärki see teeniks ja mis neil sinna asja oleks, aga Slovakkiast ei lähe Ukrainasse mitte ühtegi sõdurit,“ teatas Fico. „Minu jaoks oli tänane [26.02] kohtumine kinnituseks tõsiasjale, et Lääne strateegia Ukrainas on läbikukkunud.“
Sarnaselt reageeris ka Budapest. „Ungari seisukoht on olnud selge ja kindel: meie ei ole nõus saatma Ukrainasse ei relvi ega ka vägesid. Sõda ei tule mitte eskaleerida ja laiendada, vaid see tuleb lõpetada,“ ütles Ungari välisminister Péter Szijjártó.
Moskva reaktsiooni arvesse võttes on Läänel igati põhjust olla järgmiste sammude osas vägagi ettevaatlik. „Ainuüksi asjaolu, et arutatakse võimaluse üle saata NATO riikidest Ukrainasse teatud kontingente, kujutab endast olulist uut infot,“ ütles Kremli kõneisik Dmitri Peskov. „Sel juhul tuleb meil rääkida võimalusest, aga ka vältimatusest [otsesest konfliktist NATO-ga].“
Macroni sõnul puudub praegu maavägede Ukrainasse saatmise osas konsensus, kuid miski ei olevat välistatud ja ta kinnitas, et Venemaa võidu takistamiseks tuleb teha kõik mis võimalik. Macron lisas, et vägede saatmise võimalus – mida veel mõni aega tagasi peeti ennekuulmatuks ideeks – oli praegu arutelu all väga vabas ja selges vormis ning mitmed Pariisi sõitnud riigijuhid olid sellele mõttele põhimõtteliselt avatud, kuna see aitaks Macroni sõnul „saavutada meie eesmärki“.
On ilmselge, et Macron üritab kasutada võimalust ja positsioneerida end Euroopa uuenenud militarismi esindusnäona. Ta püüab täita tühimikku, mille on jätnud Ameerika Ühendriikide üha suurenev vastumeelsus täiendava sõjalise abi saatmise osas Ukrainasse.
Saksamaa kantsler Olaf Scholz teatas Pariisi kohtumise järel, et Berliin ei saada Ukrainasse Tauruse tiibrakette, nagu algselt lubatud, kuna ei soovi eskaleerida konflikti Venemaaga. Scholz kritiseeris viisakalt prantslasi ja britte kaugmaarakettide saatmise eest Ukrainasse, andes mõista, et selline tegevus suurendab NATO ja Venemaa vahelise konflikti võimalust.
Macron ei pidanud Scholzi muret siiski millekski ja avaldas arvamust, et Berliin annab lõpuks ikka järele. „Mitmed neist, kes praegu ütlevad ei-ei, mitte kunagi, on needsamad, kes kaks aastat tagasi teatasid, et ei saada mitte kunagi tanke, mitte kunagi lennukeid, mitte kunagi kaugmaarakette, mitte kunagi mitte midagi,“ vihjates asjaolule, et Saksamaa ei tahtnud kaks aastat tagasi saata Ukrainasse muud kui kiivreid ja humanitaarabi, kuid muutis hiljem meelt ja saatis ka tanke.
Allikas: The European Conservative