28.02.2024
Henn Põlluaas
EKRE on kolmandate riikide kodanike valimisõiguse äravõtmist KOV valimistel taotlenud järjepidevalt. Vastava eelnõu esitasime Riigikogus juba 2017. aastal. See on olnud ka EKRE riigikogu valimiste programmis ning me oleme seda nõudnud järjepidevalt tänase päevani välja.
Tuleva aasta kohalike valimiste ajal on Eestis ligi 83 000 valimisealist Valgevene ja Venemaa kodanikku. Lisaks ca 65 000 nn. hallipassimeest, kes Eesti kodakondsust ei soovi, kuid kes omavad formaalselt Vene kodakondsust ja pole seda lihtsalt ära vormistanud. Kuulutas ju Venemaa nad 1994. aastal enda õigusjärgseteks kodanikeks.
Tegemist on välismaalastega, kes ei ole oma kodakondsus- ega päritoluriigi mõjust vabad. Erinevate küsitluste kaudu teame nende valdavat putinimeelsust, suhtumist Ukraina sõtta, NATO-sse jne, mis on teravas vastuolus Eesti riigi seisukohtadega. On elementaarne, et sellistel isikutelt puuduks õigus osaleda KOV valimistel.
Täna saavad agressorriigi ja teiste kolmandate riikide kodanikud kohalikel valimistel otseselt mõjutada Eesti sisepoliitikat ning kohalike võimuorganite formeerimist kuni presidendi valimiseni valijameestekogus välja. See, et nad saavad mõjutada meie riigielu ja otsuseid, ei ole kooskõlas Eesti põhiseaduse mõttega, mille eesmärgiks on Eesti rahvuse ja rahvusriigi säilimine. Sotsidele ja Keskerakonnale see muidugi ei loe.
Valimisõigust on võimalik kaotada ilma põhiseadust muutmata, kuigi kahesajalased ja osa sotse on seisukohal, et esmalt tuleb muuta põhiseadust ja alles seejärel valmisseadust. Tegemist on põhiseaduse väärtõlgendusega, mille järgi olevat kohalikel valimistel osalemine igaühe võõrandamatu õigus ja seda ei saa välisriigi kodanikele piirata. Loomulikult saab, ja seda on tehtud ca pooltes Euroopa riikides. Kõige lähem näide meile on Läti, kus valimisõigus on ainult kodanikel.
Riigiõiguse eksperdi, vandeadvokaat Paul Kerese sõnul ei ole tegemist põhiõigusega ning kohalikku valimisõigust saab piirata mistahes põhiseadusega kooskõlas oleval eesmärgil, kuna see õigus on antud kohalikele elanikele mitte põhiseaduses vaid valimisseaduses sätestatud tingimustel. Ka justiitsministeerium jõudis samale järeldusele, kuid nüüd ollakse oma koalitsioonipartnerite survel sellest taganemas.
Sõnades toetab Reformierakond justkui EKRE seisukohta, kuid praktikas näeme hoopiski teistsugust käitumist. Koalitsiooni poolt on tagasi lükatud kõik EKRE esitatud vastavad eelnõud. Ei toetanud ka ettepanekut keelata vene kodanikel Eestis kinnisvara osta, relvitustada sarnaselt vene ja valgevene kodanikega ka nn. hallipassimehed jne. Alles eelmisel nädalal lükati tagasi meie eelnõu, mille kohaselt peavad KOV valimistel kandideerijad oskama eesti keelt.
Valimisõiguse piiramine põhiseaduse muudatuse kaudu on äärmiselt keeruline ja ei pruugi tulemust anda. See nõuab algatamisel kolme-neljandikku koosseisu häältest ja kestab mitmeid aastaid. Eks siin ilmselt ongi põhjus, miks seda välja pakutakse. Kui Reformierakond tuleb välja kavaga muuta põhiseadust selliselt, et kõikidel kolmandate riikide kodanikel puudub valimisõigus KOV valimistel, siis me siiski toetame seda, kuigi põhiseaduse muutmiseks vajadus puudub. Piisab kui muuta valimisseadust. Kui Reformierakond tõesti tahaks, siis oleks selleks täna riigikogus hääled koos.
Kui soovitakse aga ainult agressorriigi kodanike valimisõigust ajutiselt peatada, nagu K. Kallas on öelnud, siis see näitab et tegemist on järjekordse propagandistliku avalikkuse lollitamise ja pooliku lahendusega. See pole tõsiseltvõetav ning on suunatud selgelt võimuerakonna langenud reitingu tõstmisele. Meie nõuame probleemi tegelikku ja kiiret lahendamist.
Henn Põlluaas, EKRE Riigikogu saadik
Avaldatud osaliselt ERR-is 27.02.2024