Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Rohepööre tähendab Eesti majanduse veelgi suuremat allakäiku

-
06.03.2024
Hiinlased vajavad turbamulda, kuid Euroopa Liit tahab ennast rohepöörde korras piirata ning Hiina otsib turbatooteid hoopis mujalt.
© Scanpix

Kaja Kallase valitsus on Eesti majanduse põhja lasknud, suuresti ka rohepöörde kaudu, ja see on süvenemas, sest kliimavõitlus hävitab traditsioonilisi majandusharusid.

EKRE fraktsiooni külastanud Eesti Turbaliidu inimesed rääkisid sellest, kuidas nende koostööpartnerid Hiinas küsivad eestlastelt, et kui kaua lastakse Euroopas veel turvast toota, sest kui siinne turbatööstus kinni pannakse, peavad nemad uusi allikaid leidma või hakkama ise rohkem tootma. Jutt käib turba baasil toodetud mullasegust, mida kasutatakse laialdaselt Hiina kasvuhoonetes.

Toiduaineid importiv Hiina tahab köögi- ja juurviljade kasvatamist kodumaal suurendada, laiendatakse kasvuhoonete pinda ja üha rohkem läheb vaja aiamulda, mida ka Eesti sinna ekspordib. Kui rohepööre tõmbab turbatootmist Eestis koomale või lõpetab, siis kaob ka Eesti tähtis kaubaartikkel.

Kui keegi arvab, et Eestis turbatootmist lõpetades päästetakse Maad, siis nagu näha, nõudlus selle järele hoopis suureneb, Hiina leiab teised tarnijad, kusagil suurendatakse turbatootmist ning selles valdkonnas jätkub kõik endiselt, sest teised maailmariigid ennast ei piira.

Euroopa Liidu riigid seevastu piiravad ennast, võtavad iseendalt nii terve majandusharu, töökohad, sissetuleku kui ka ekspordiartikli, kägistades seega iseennast, samas kui mujal maailmas miski ei muutu. Seejuures on Euroopa Liidu osa süsinikuemissioonis suhteliselt tagasihoidlik.

Euroopa ja sealhulgas Eesti teevad otsuseid, mis kahjustavad ainult neid endid ega paranda Maa kliimat põrmugi, küll aga kaob euroala konkurentsivõime ja haihtub jõukus, samas kui muu maailm areneb jõukuse suunas ja võtab turge üle. See on Euroopa rohepöörane majanduslik suitsiid.

Reformierakondlane Andres Sutt rääkis kolmapäeval Riigikogus, et “puhas” energia andvat konkurentsieelise – ega ikka anna küll, kui seda arendab kallilt ja ennastkägistavalt ainult EL, muu maailm aga jätkab odava “räpase” energeetikaga.

Uued Uudised