19.04.2017
Roland Tõnisson.
Rootslased armastavad teha igasuguseid uuringuid ja soomlastele meeldib sellise teaduse üle naerda. Või siis naabrite üle – mine võta kinni.
Rootsi riigi finantseerimisel on nüüdseks põhjalike teadustööde käigus selgunud, et korrusmajade ülemiste korruste elanikud kasutavad lifti tunduvalt sagedamini kui need, kes elavad alumistel korrustel. Kui käia kohvitass käes toas ringi, hakkab kohvi üle tassi ääre loksuma keskmiselt pärast 4-5 sammu. Samuti teame nüüd, et kui inimene haigutab, siis nakatab ta haigutusse ka tema läheduses viibiva koera. Samuti ei ole võimalik ennustada, millal aasal lebav lehm suvatseb end püsti ajada, mitu sammu ta keskmiselt käib, ning kuhu arvab heaks uuesti pikali heita.
Igatahes on sarnaste teaduslike töödega õnnestunud soomlaste tuju tõsta. Asi seegi. Aga vähemalt üks „svedude“ uuring on saanud soomlaste poolt tõsise vastuvõtu ja selleks on Rootsi politsei kõrgkooli poolt läbi viidud uuring kuritegevuse olukorrast. See avaldati käesoleva aasta 8. veebruaril. Sellegi töö tulemustega tutvudes ei saa me, tegelikult, teada mitte midagi sellist, mida ei oleks siiani teadnud, ent soomlastele ja rootslastele on ilmselgelt oluline tõsiasi, et „no go zone’de“ olemasolu tunnistavad riiklikud institutsioonid. Soome politsei ametikõrgkooli poolt on teostatud ja 8. aprillil avaldatud immigratsiooni ja turvalisuse küsimusi käsitlev samalaadne uurimistöö.
Rootslaste dokumendis on rõhutatult juttu piirkondadest, kuhu uskmatutele koertele on keelatud siseneda. Need alad on klassifitseeritud eri kategooriatesse. 53 tsoonist on 14 liigitatud eriti ohtlike hulka – st, eriti altidena kuritegevusele.
Nendeks on Stockholmi lähistel asuvad Ronna/Geneta/Lina (Södertälje), Tensta/Rinkeby (Stockholm), Husby (Stockholm) ja Hallunda/Norsborg (Botkyrka). Neist aladest näiteks Ronna/Geneta/Lina on sageli mainitud kui Rootis ohtlikuim piirkond. Ajalehe Länstidningen Södertälje andmetel ei lähe sealsed elanikud ka oma kodudest meelsasti välja.
Lõuna-Rootsist on raportis ära nimetatud järgmised piirkonnad: Rosengård (Malmö), Södra Sofielund (Malmö) ja Araby (Växjö). Bergslagenin alueella Vivalla (Örebro).
Riigi lääneosast on ära mainitud Bergsjön (Göteborg), Biskopsgården (Göteborg), Gårdsten (Göteborg), Hammarkullen (Göteborg), Hjällbo (Göteborg) ja Lövgärdet (Göteborg).
Soomlaste raportis tõdetakse, et Rootsi näitel on võimalik Soomes ära hoida halvimad stsenaariumid. Ajalehele Ilta-Sanomat intervjuu andnud Rootsi politsei üks juhtfiguuridest Linda Staaf on arvamusel, et Soomes peab varakult vältima immigrantide tsentraliseerimist teatud aladele: „Meile tekkisid nn „miljoniprogrammi“ raames 1960.-l aastate ehitatud elamurajoonidesse muust maailmast eraldunud alad, kuhu immigrandid meelsasti kolisid. Immigrantide integratsioon Rootsi ühiskonda ebaõnnestus. See oli viga. Suuri probleeme on just nende linnaosadega. Haridustöö on seal halb ja töötus väga suur.“
„Miljoniprogrammi“ eesmärgiks oli lahendada 1960.-te aastate korterikriis miljoni uue korteri ehitamisega.
Rootsi püüab nüüd anda väljakujunenud olukorrale teise suuna, eelkõige kriminaalse kontingendiga ümber käimise osas. „Eesmärgiks on takistada seaduserikkujate võimalusi põgeneda,“ selgitas Linda Staaf. Käimas on erinevate ametkondade koostöös läbiviidav operatsioon. „Oleme teinud nüüdseks organiseerunud kuritegevuse vastast koostööd üheteistkümne riigi ametkonnaga. Tegevus suundub neisse piirkondadesse, kuhu kuritegelikud grupeeringud on koondunud. Sellesse projekti on kaasatud riigi, valdade, kiriku ja vabatahtlike organisatsioonide töötegijad. Tulemused on juba näha.“ Staafi sõnul keskendub politsei eelkõige narkokuritegevuse, vägivalla ja relvakauplemisega seonduvale.
Soomes on getostumist eelkõige oodata Helsingis ja Turkus. Kaitsepolitsei Supo (Suojelupoliisi) avalike suhete juht Jyri Rantala kinnitab, et ka meie põhjanaabrite juures on radikaalsete islamistide võrgustik tihenenud. Terrorirünnaku võivad seal teha nii üksikisikud kui väiksemad grupeeringud. Võib juba rääkida džihhadistide allmaailmast. Rantala sõnul on sellel sidemed kõigi suuremate islamistide terroriorganisatsioonidega. Tema sõnul on Soomet varem kaitsnud põhiseadus ja sellest lähtuv seadustik vananenud ja vajab uuendamist. Terroristid on õppinud kasutama vahendeid ja taktikat, mille puhul ei ole vaja pikka ettevalmistusperioodi. Soome riigil peab olema võimalus saada ohuallikate kohta infot kiirelt ja lihtsamalt.
Kuigi ükski terroriorganisatsioon ei ole Soomet oma strateegiliseks sihtmärgiks nimetanud, on sedagi maad ISIS’e propagandas hakatud nimetama üha sagedamini. Soomest on Lähis-Ida konflikti piirkonda läinud umbes 80 isikut ja paarkümmend on sealt ka naasnud. Soome on saabunud põgenikena veel paljud terroristid ja praegu on Supo’l vaatluse all umbes 350 isikut, kes mahuvad kategooriasse „terrorismivastase tõrje sihtgrupp.“ Praegune seadusandlus võimaldab tegeleda vaid Soome pinnal juba korda saadetud kuritegudega. Kuriteo planeerimine ei ole seal seaduserikkumine (Eestis, näiteks, on selline paragrahv rakendatav). Telefone ei tohi pealt kuulata kui ei ole tegemist kahtlusalusega, kes on Soome pinnal eeldatavasti kuriteo toime pannud. Supo’l ei ole volitusi ka hankida infot suurmošee rahastamise asjus.
Soome ei ole enam turvaline, maailma hädadest kaugel seisev ja vaikne põhjamaa. Milline on Eesti olukord?
FOTO: erakogu – Roland Tõnisson