Martin Helme tuletas Riigikogus meelde, et Ameerika Ühendriigid said alguse just maksusuveräänsuse kaitsmisest

Ajaloos on üks sündmus, mida on kirjeldatud kui “Bostoni” teejoomist – protesteerides Briti valitsuse maksupoliitika vastu pildusid kolonistid vette Ida-India Kompanii teelaadungi. Sellest sai läite Ameerika iseseisvussõda, mis lõppes 13 koloonia baasil loodud riigi väljakuulutamisega.

Kolmapäeval oli Riigikogu menetluses maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu, mille järel sõna võtnud EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme tuletas meelde, et Brüsseli direktiivide järgi tehtud seadused võtavad Eestilt õiguse ajada iseseisvat maksupoliitikat – just nagu 1773. aastal Bostonis.

“Selle teemaga olen ma kursis sellest ajast, kui ma ise olin rahandusminister. Loomulikult pressivad seda nii Brüsseli ametnikud kui ka OECD ja tegelikult on seal otsapidi-näppupidi-käppapidi sees ameeriklased, kes tahavad oma maksurežiimi teha selliseks, et see kogu muud maailma kataks ja siis neil oleks lihtsam maksud kokku korjata. Seda võib kõike kokku võtta ühe lihtsa sõnaga: globalism steroidide peal. Nii tehaksegi, nii ehitataksegi ülemaailmset globaalset hargmaiste suurfirmadega kaetud majandust, kus Eesti valijal ei ole kobiseda midagi,” selgitas Martin Helme.

Ta lisas: “Kui enne Eesti valimisi Kaja Kallas tegi meile siin stand-up’i ja ütles: “Kuna te mõistate ainult lihtlauseid, siis kordan üle ja lugege mu huultelt: maksud ei tõuse. Punkt. Kas oli liiga keeruline? Maksud ei tõuse,” siis tegelikult niisuguste otsustega edasi minnes pole vahet, kas loeme huultelt või ei loe. See ei jää enam Eesti valitsuse ja Eesti parlamendi kätte, mis maksud on, kuidas neid arvestatakse, kui suured nad on. See tähendab, et selle kõike võtab kokku üks sõna: maksusuveräänsus.

Maksusuveräänsus ei ole niisama sõnakõlks. Ameerika Ühendriigid sündisid sellest, et nad nõudsid endale maksusuveräänsust. Ehk need, kes maksavad, peavad saama ka otsustada, mida nad maksavad ja kuidas nad maksavad. See direktiivi mustand keerles juba tol ajal ringi ja tol ajal oli küll seisukoht selline, et meie seda ei toeta ja kõik. Muidugi räägiti, et teeks erandi ja teeks pika ülemineku ja nii ja naa, aga vähemalt sel ajal oli seisukoht, et see riivab meie maksusuveräänsust ja me seda ei toeta. Millalgi pärast seda, kui reformierakondlased võtsid üle Rahandusministeeriumi, on siiski sellele nõusolek antud ja oldud enda meelest jõle kaval, et kaubeldi välja mingisugused erandid.

Aga mis on selle direktiivi tulemus, mida me siin nüüd justkui suveräänse parlamendina saame valida, kas toetame või ei toeta? Tulemus on see, et rohkem bürokraatiat, vähem maksutulu Eestile, rohkem võimu ja rohkem raha Brüsselile. See on selle asja tulemus. Miks peaks mõni terve mõistusega parlamendisaadik selle poolt hääletan, mina aru ei saa. Me teeme ettepaneku see tagasi lükata.”