11.03.2024
Ivan, armas sõber, ma lugesin su Meediavalvurit.
Huvitav, kas eestlastel tõesti ei hakka juba imelik kui nad saavad iga paari nädala tagant Delfilt uue intervjuu, kus koogutav ajakirjanik kuulab põhimõtteliselt Kaja Kallase monolooge?
Muidugi Vilja Kiisler ise on omaette nähtus meie meediamaastikul ja hariliku ajakirjanikust tallalakkuja asemel meenutab ta neid keskaegseid talutüdrukuid, kes põllu peal jumala ilmutuse said ja pärast seda on neil elus vaid üks kinnisidee.
See, et Kaja Kallas idavedude skandaalist üldse nii lihtsalt välja tuli on meie ajakirjanduse süü, pole lihtsalt inimesi, kes julgeksid ja oskaksid järjepidevalt õigeid küsimusi esitada. Ajakirjanike asemel on meil tallalakkujad, kes unistavad meedianõuniku või pressiesindaja kohast mõne valitsuspoliitiku juures, või siis Kiisleri ja Parise moodi pühad hullud, kellel on kahe kõrva vahel midagi kokku jooksnud ning kes pärast seda taovad vaid ühte ja seda sama.
Tegelikult on Kaja Kallas inimese ja poliitikuna täiesti tühine, hea näide sellest, et võimeka poliitiku lapseks olemine ei anna garantiid, et ka laps selliseks saab. Kui Eestis leidub veel terve mõistusega inimesi, siis nad peaksid ju aru saama, et kogu see “raudse leedi” jutt on mull, mille Kallase PR-meeskond on ajakirjanikele ette söötnud, mingeid reaalseid tegusid (peale Eesti elu tuksi panemise, ehkki see pole ju tema algne kavatsus – lihtsalt väga ebakompetentne inimene on Eestil peaministriks) tal pole, ainult kõlavad ja PR-meistrite ning õukonnaajakirjanduse poolt võimendatud tühjad sõnad.