13.03.2024
Kert Kingo
Kolmapäevases Riigikogus infotunnis tõstatati küsimustes justiitsminister Kalle Laanetile korduvalt üles prokuratuuri tegevuse seaduslikkuse ja järelevalve teema ning EKRE Riigikogu saadik Kert Kingo juhtis kolmes sõnavõtus tähelepanu konkreetsetele rikkumisjuhtumitele.
“Sõltumatus ju ei tähenda seda, et lubatud on kõik, kui nad on puutumatud. Minule ainuüksi on teada juba aastatest 2020 kuni 2023 kokku seitse faktilist juhtumit, milles kohtud on oma otsustes ja määrustes tuvastanud, et prokurörid on esitanud kohtule valeandmeid, võltsinud menetlusdokumente, kasutanud võltsitud menetlusdokumente, takistanud teadvat menetlusosalise kohtueelsele menetluse ilmumist, loonud kunstlikult tõendid ehk moonutanud kriminaalasjas tegelikke asjaolusid. Lisaks on prokuröre menetlusest taandatud kohtu poolt põhjustel, et riiklikud süüdistajad on käitunud lubamatult erapoolikult, on läbi viinud ebaseadusliku ülekuulamise ehk survestanud ja hirmutanud kaitse tunnistajat telefoni teel, survestanud kangekaelselt kohtunikku nõustuma lubamatu tõendi kasutamisega, on rikkunud kahtlustatava kaitseõigust, survestanud kahtlustatavat, vassinud kohtule, rikkunud kahtlustatava omandiõigust. Kohus on tunnistanud ka prokuratuuri jälitustoimingu lubasid seadusega vastuoluseks ehk õigusvastaseks. Ja kohus on ka märkinud järgnevat, tsiteerin: “On raske mõista, miks riik sellisel viisil enda kodanike vastu süüdistusi konstrueerib.” Tegelikus õigusriigis on sellised prokuröride rikkumised väga tõsise kaaluga ja tõsine oht õigusriigi põhimõttele.”
“Prokuröride eetikakoodeks, mida on viimati uuendatud 26. juunil 2023. aastal, sätestab nõuded prokuröride ametieetikale ning käitumisele. Eetikakoodeks kehtib kõikide Eesti Vabariigi prokuröride suhtes, sealhulgas loomulikult ka peaprokuröri suhtes. Paragrahv 2 selles eetikakoodeksis toob välja prokuröri käitumise üldreeglid, millest prokurörid peaksid kinni pidama ja mida rangelt järgima. Näiteks on seal nimetatud, et prokurör hoiab prokuratuuri ja prokuröri ameti mainet, säilitab ametiväärikuse ja hea käitumise tavad nii tööalastes suhetes kui väljaspool tööaega sotsiaal- ja kultuurielus osaledes; täidab töökohustusi erapooletult, sõltumatult ning parimal võimalikul viisil, laskmata end mõjutada poliitikal ja meedial; hoidub ametivõimu ja nime omakasulisest ja vääritust kasutamisest; ei esita teadvalt ebaõiget või eksitavat teadet.
Need juhtumid, mida ma oma eelmises küsimuses mainisin ja mida ma olen siin Riigikogu saalis ka kuupäevaliselt ja kohtute lõikes välja toonud, seal on ju välja selgelt toodud, et on need prokurörid vassinud ja ebaõiget teavet esitanud ja käitunud vääritult.
Peale Vabariigi Presidendi vastuvõttu toimus afterparty nublu kontserdil ja seda näidati ka avalikkusele saate “Ringvaate” ajal, kuidas riigi peaprokurör, olles ainuke ametnik selles seltskonnas, koos teie kõrval istuva ministri Margus Tsahknaga, Riigikogu esimehe Lauri Hussariga, siseministri Läänemetsaga – nendega koos esinesid põhimõtteliselt nublu asemel. Ja näha oli, et nad olid ülevas peomeeleolus. Kas teie hinnangul on see peaprokurörile lubatav käitumine? Mis te arvate, kuidas selles kontekstis, kui ametnik esineb kahe poliitilise partei juhtfiguuriga laval, kuidas see sobitub väitega “poliitiliselt sõltumatu”?”
Allikas: Riigikogu stenogrammid