Mõned Eesti haridusjuhid kasutavad väljendeid, mida tavaliselt kasutatakse poliitikas (“tige väikeriik”), kuid valitsuse poliitika kritiseerimiseks ei jätku neil silmavaadet. Välistudengite voolu kokkukuivamine pole seotud mitte sellega, et Eesti tahaks endasse sulguda, vaid me oleme Venemaa kõrval, valitsus räägib palju sõjast ja samas teeb lagunev majandus kõigile elu kalliks. Kui siit lahkuvad juba ka ettevõtjad, siis miks peaks tulema tudengid?
Ülikoolid nendivad, et nad ei tea, miks saab aina vähem välistudengeid siia õppimatulemiseks viisa. TalTechi rektor Tiit Land toob näitlikustamiseks andmed 2020. aastast, kui välistudengid moodustasid ülikooli üliõpilastest 18 protsenti. “Praegu on see number veidi üle kuue protsendi,” rääkis Land Äripäeva hommikuprogrammis.
Ta ütleb, et peale koroonat on järjest rohkem kandidaate, kes ei saa Eestisse õppimatulemiseks viisat. “Me ei tea, miks see nii on,” sõnas Land. Rektori teatel vajab Eesti tööturg ja teadus välistudengeid. “Me ei tohi olla tige väikeriik. Kui suhtumine on see, et kõigepealt pakume töö omadele, siis me ei saa ise hakkama,” nentis Land.
Rektori seisukoht on kummastav: ta kutsub üles hülgama omasid ja eelistama võõraid. Kui omade jaoks pole riik enam “oma”, siis on riigiga läbi.
Selgitusi aga pole vaja kaugelt otsida.
ERR kirjutas mullu 15. septembril: “Haridus- ja noorteameti (HARNO) programmijuht Eero Loonurm põhjendas varasemast väiksemat arvu mitme teguri kokkulangemise, kuid eeskätt Venemaa alustatud sõjaga. Ära langenud Venemaa asemel otsib Eesti nüüd uusi välistudengite sihtriike. Loonurme sõnul on koroonakriisi mõju välistudengite arvule pigem kõrvaline. Põhiliselt vähendas nende hulka Ukrainas toimuv sõda. “Venemaa on olnud algusest peale üks Eesti ülikoolide ja kõrgkoolide sihtriikidest. Oleme sinna meeletult palju investeerinud,” selgitas ta saates “Terevisioon”. Kui varem saabus Eestisse hulganisti tudengeid Pihkva ja Peterburi piirkonnast ning Moskvast, siis praegu on nii-öelda Vene turg täiesti ära langenud.
Teisalt avaldub sõja mõju Eesti geograafilises asendis. “Tudengid vaatavad maailmakaarti. Nad näevad, et me oleme siiski päris lähedal sellele sõjapiirkonnale. On neid, kes kaaluvad mitme riigi vahel ja siis Eesti jääb võib-olla sealt välja,” kirjeldas Loonurm. Muude tegurite seas mõjutas välisüliõpilaste otsuseid programmijuhi sõnul ka inflatsioon ja kasvanud elukallidus.”
Asi on lihtne ja selge: lääne poolt ei taha keegi tulla, sest kardetakse sõda ja elu on siin kallis, Venemaalt poolt ei võta me tudengeid, sest ei või iial teada, kas need pole sellised, nagu see spioonist Vene professor Tartu ülikoolis. Ukraina sõja ajal ja Eesti venestudes pole Vene suund koht, kust tuleks üldse kedagi siia oodata.
ERR kirjutas tänavu jaanuaris veel ühest põhjusest: “Eestisse tuleb õppima tuhandeid tudengeid n-ö kolmandatest riikidest. Kapo hinnangul olid ülikoolid immigratsioonipumbad, kus välistudengid katkestasid kiiresti peale sissesaamist õpingud.” On selge, et riik ei saa sellist sisserännet soodustada.
Tehnikaülikooli rektor vist ei suuda sedavõrd laialt põhjusi vaadata, tema arvab, et me oleme “tige väikeriik”.
Uued Uudised