Ideoloogiliseks ühenduseks muutunud maailmaorganisatsioon levitas teisipäeval taas kliimapaanikat (“ÜRO hoiatusel seisab planeet kuumima aastakümne järel kuristiku serval”), kuid sellised karjatused pole tõsiseltvõetavad. See, mis toimub mujal, ei pruugi meid puudutada ja seetõttu peaks Eesti ka kliimameetmetes suveräänsuse säilitama, mitte jooksma kaasa üldpaanikaga.
ERR vahendab: “Kliimateadlase Hannes Tõnissoni sõnul oli möödunud talv maailmas keskmisest soojem, aga Eestis see-eest külmem. Väga laias laastus võib öelda, et kliimasoojenemise mõjul läheb seal, kus on soe, veel soojemaks ja seal, kus on külm, veel külmemaks. “Aga päris nii üks ühele seda võtta ei saa. Kuskil võib minna hästi-hästi palju soojemaks, kuskil jääb enam-vähem samaks ja kuskil võib minna palju külmemaks,” sõnas kliimateadlane.
Samas võis Mandri-Euroopas mõõta juba veebruaris temperatuure, mis ulatusid üle 20 kraadi. Eesti asub liiga põhjas, et ennast sealsete aladega võrrelda. Tõnisson toob välja, et meie kliima on sisuliselt võrreldav näiteks Alaska omaga.”
Postimees omakorda kirjutab: “Kõigest seitse riiki maailmas vastavad rahvusvahelisele puhta õhu standardile, nende seas ka Eesti, selgub värskest uuringust.” Seda arvestades ei peaks Eesti ennast kliimalollustega kägistama.
Kas tasub igasuguseid lollusi, mis Brüsselis ja sealt lõuna poole heaks kiidetakse, nii kindlameelselt vastu võtta? See, mis sobib lõunapoolsetele riikidele, see ei sobi meile.
Uued Uudised