27.03.2024
Türklaste ja kurdide vastasseis on Väike-Aasiast Euroopa tänavatele jõudnud.
Lääne-Euroopa on lasknud sisse ohtralt võõraid, kes on oma probleemid sinna kaasa toonud: nii toimuvad sealsete linnade tänavatel kokkupõrked türklaste ja kurdide, Iisraeli ja Palestiina toetajate, Eritrea valitsusmeelsete ja -vastaste ning paljude teiste oponentide vahel, ajuti lausa veriselt.
Belgia peaminister Alexander De Croo kutsus kolmapäeval rahulikkusele pärast pingete eskaleerumist türklaste ja kurdide rühmituste vahel enne eelseisvaid kohalikke valimisi Türgis.
“Me kutsume kõiki maha rahunema, lõpetama provokatsioonid ning jätkama üheskoos elamist nagu me oleme teinud aastakümneid meie riigis,” ütles De Croo. “Lõpetagem need toetusmeeleavaldused organisatsioonidele, mis on klassifitseeritud terroristlikeks,” ütles ta ajakirjanikele, viidates Kurdistani Töölisparteile (PKK).
Belgia idaosas on aset leidnud türklaste ja kurdide kokkupõrkeid, sealhulgas rahutusi pühapäeval.
Türgi välisministeerium süüdistas pühapäeval Limburgis aset leidnud kokkupõrgetes Leuvenist pärit “PKK mässulisi”.
Pinged kasvasid veelgi pärast kurdide esmaspäevast protesti Euroopa Parlamendi juures Brüsselis vastuseks rahutustele nädalavahetusel. Meeleavaldus muutus vägivaldseks ja politsei kasutas 200 protestija laialiajamiseks veekahurit.
Türgi kohalikud valimised peetakse pühapäeval.
Ka Saksamaal elab üle kolme miljoni türklase ja poole miljoni kurdi ning sealgi on kokkupõrked sagedased. Mida suuremaks ja “mitmekesisemaks” kasvavad võõrkogukonnad, seda sagedasemad on ka konfliktid.
Eesti läheb sama teed. Alles hiljuti toimusid siin meeleavaldused Iisraeli ja Palestiina toetuseks, kusjuures kohal käis ka Moslemi Vennaskonna esindaja; Mägi-Karabahhi sõja ajal on aktiviseerunud siinsed armeenia ja aseri kogukonnad ning ka venelaste ja ukrainlaste suhted pole just kiita. (AFP-BNS-UU)