Eesti otsib võimupoliitikut, kes nõustuks oma tegude eest vastutama

Eesti „poliiteliidil“ puudub juba ammu igasugune moraalsus, seetõttu on vaid huvitav jälgida, kuidas ja kuhu see seltskond keerab ja kas keerab.

Keskerakond sai ikkagi kaela oma Porto Franco süüasja, mille abil lõhuti üks taasiseseisvusaja rahvusmeelsemaid valitsusi. Nüüd on põnev vaadata, mida teevad suure trahvi tasumise aegadel need Keskerakonna tipp-poliitikud, kes olid juhtunu ajal erakonna eesotsas, aga põgenesid sotsidesse ja Isamaasse.

Jüri Ratas, Tanel Kiik, Tõnis Mölder, Jaanus Karilaid, Jaak Aab, Enn Eesmaa, Kersti Sarapuu ja veel mõned tegelased Keskerakonnast on lahkumisest hoolimata endiselt vastutavad parteis toimunu eest. Mida nad edasi teevad – kas võtavad vastutuse või lähevad Reformierakonna teed, kelle poliitikud ei võta kunagi vastutust (Laanet lihtsalt söödi prokuratuuri poolt ära)?

Valitsusparteidest aga kirjutab Õhtuleht oma juhtkirjas tabavalt:  „Reformierakond otsustas oma minevikumustritesse kinni jääda, milleks on ülbus, partneritest ülesõitmine, keerutamine ja vassimine. Eesti 200 näitas oma täiesti toorest vormi, sotsid aga seda, et nad on nii sõltumatud, et neist ei olenegi riigi tasandil palju. Kogu kokkuhoiumantra valguses on valitsejatel pappi küllaga, et „sisuloojaid“ Indiasse kaasa viia.“

Ega Tsahkna ka ometigi selle eest vastutust võta, et tegi India-reisil maksumaksja raha eest endale poliitreklaami – Slava Ukraini skandaali pole see poliitprojekt ju siiani enda lapsukeseks tunnistanud. Tegelikult võib ennustada, et ega keegi peavoolupoliitikutest ei ütle välja sõnu: „Mea culpa!“

Uued Uudised