04.04.2024
Zimbabwelased elatuvad juba ammu välisabist.
Alljärgneva uudise taustaks on see, et iseseisvudes võeti Zimbabwes valgetelt farmeritelt maa ära, see jaotati aafriklastele ja maa muutus paugupealt toiduainete väljavedajast sissevedajaks, majandus laostus ja inflatsiooni mõõdeti kosmiliste numbritega. Riik pole siiani jalgu alla saanud, hüsteeriline kliimavõitlus aga annab kavalamatele valitsejatele aluse oma vale poliitika kliimakatastroofi süüks ajada ja lääneriikidelt raha nõuda.
El Niño ei ole uus nähtus, see on alati olemas olnud, kuid nüüd seostatakse seda meelevaldselt kliimamuutustega.
Zimbabwe kuulutas kolmapäeval välja üleriigilise katastroofiolukorra seoses ilmastikunähtusest El Niño tingitud põuaga, president Emmerson Mnangagwa sõnul vajab tema riik kahte miljardit dollarit abi, et aidata miljoneid nälgivaid inimesi. Karm kuivus, mida põhjustab ilmastikunähtus, laastab paljusid alasid Aafrika lõunaosas.
“Ükski zimbabwelane ei tohiks saada nälja ohvriks või surra sellesse,” ütles Mnangagwa ajakirjanikele, lisades, et seetõttu kuulutabki ta välja üleriigilise eriolukorra. Vähese vihma tõttu ei ole sel aastal riigis enam kui 2,7 miljonil inimesel piisavalt toitu, ütles ta. Selle hooaja viljasaak peaks andma veidi üle poole vajalikust kogu riigi elanike kindlustamiseks toiduga, märkis riigipea.
Eelmise aasta keskpaigas esile kerkinud looduslik ilmastikunähtus El Niño tõstab tavaliselt üleilmset õhusooja aasta aega hiljem. Lõuna-Aafrika piirkonnas on Zimbabwe kolmas riik Malawi ja Sambia järel, mis on põua kuulutanud üleriiklikuks katastroofiks. Eriolukorra kehtestamine annab võimaluse täiendavate ressursside suunamiseks kriisi leevendamisesse.
El Niño on ilmastikunähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises. See esineb iga kahe kuni seitsme aasta tagant ja kestab üheksa kuni 12 kuud. Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) andmetel saavutas El Niño haripunkti detsembris, kuid peaks siiski kuni maini viima normist kõrgemale temperatuurile peaaegu kõigil maismaa aladel.
Suured Aafrika viljakasvatuspiirkonnad Malawis, Mosambiigis, Namiibias, Sambias ja Zimbabwes said vaid 80 protsenti keskmisest sademete hulgast ajaperioodil novembri keskpaigast kuni veebruarini, mis vastab lõunapoolkera suvele, teatas Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO). (AFP-BNS)