12.04.2024
Eesti peaks praegu relvastuma, mitte kliima pärast hüsteeritsema. Pilt Kevadtormist on illustratiivne.
Eestil oleks vaja kiiresti likvideerida oma puudujäägid kaitsevõimekuses, aga selleks otsib valitsus raha väidetavalt sealt, kus see majandust ja inimeste hakkamasaamist nõrgendab ehk maksukoormust tõstes – samas hüsteerilise rohepöörde jaoks suurendatakse silmagi pilgutamata laenukoormust.
BNS vahendab: “Euroopa Investeerimispank (EIB) ja rahandusministeerium sõlmisid 400 miljoni euro suuruse laenulepingu, et rahastada investeeringuid Eesti rohe- ja digireformidesse. Laen on teine ja viimane osa 2023. aasta juunis Eesti majanduse edendamiseks sõlmitud 700 miljoni eurosest raamlepingust.
“Rohelise mõtteviisiga riigina kasutame rahastust Euroopa Investeerimispangalt ja Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, et liikuda kiiremini süsinikuneutraalsema ning digitaalsema ühiskonna poole,“ ütles Eesti rahandusminister Mart Võrklaev.
“Euroopa Investeerimispanga laen võimaldab Eestil käivitada ja kiirendada Euroopa Liidu toetustega rahastatud projektide elluviimist, et edendada targemat, rohelisemat ja rohkem ühendatud ühiskonda,” ütles lepingu allkirjastanud Euroopa Investeerimispanga direktor Jean-Christophe Laloux.”
EKRE saadik Alar Laneman soovitas sel nädalal mitmel korral valitsusele, et too paneks rohepöörde pausile ja keskenduks ka rahaliselt kaitsepoliitikale, aga peaminister Kaja Kallas väitis, et ka rohepööre olevat julgeolekumõõde.
Alles hiljuti oli suur tegu nn ühtekuuluvusfondi rahade laialijaotamisega Ida-Virumaal, sest igal eurol on kliimalipik küljes ja energeetikale orienteeritud maakonnas ei osata rohehüsteeriasse minna, et see raha kätte saada. Need ongi pigem rohepesu-rahad, mida jaotatakse ideoloogiaga kaasaminejatele.
Nüüd on Eestil laenukoorem kasvamas, aga mistahes kaitsevõimekuste tähtajad ulatuvad endiselt aastate taha. Valitsus kardab kliimakatastroofi rohkem kui Putini vägistajaarmeed – ainult sellise järelduse saabki teha.
Uued Uudised