Üks Tallinnas toimuva võimuvahetuse võtmefiguure reformierakondlane Pärtel-Peeter Pere andis intervjuu EPL-ile, kus oli juttu ka kastirattast, millega Tallinna linnapeaks saada unistav poliitik ohustab jalakäijaid: tavalised jalgrattad ja tõuksid on ikkagi kitsad ja nende alla jäämisest on pääseda kergem, kui sellest, kui sulle otsa kihutab pool tonni kaaluv lai kastikas, peal kogu Pere pere, kott ökokartuleid ja malmist jalgrattapump.
Lugu kannab pealkirja „Pärtel-Peeter Pere: oleme käinud nii teatris kui ka restoranis nii, et abikaasa on rattakastis“. Ehk mees lööb oma naise kasti ja sõidab restorani seda tähistama või teatrisse „Othellot“ vaatama. Eks PPP ise on ka natuke Othello värvi.
Igasugused feministlikud organisatsioonid ja aktivistid millegipärast vaikivad ja ei tõsta kisa – et kuidas siis nii, naist sunnitakse kasti ja veetakse, kagu mingit keret, et istugu Pere ise sinna, las rahvas naerab tema, aga mitte selle meesšovinisti poolt alandatud naisterahva üle. Aga ei, oravad võivad seda teha, nad on lausa osavad lastefotograafid, ja kogu ühiskond on kaitsmas seda nende kunsti.
Tegelikult on härra Pere liiklemisviis üsna ratsionaalne: kui ta millegi otsa põrutab, siis on ju tema ees kilbina kihutava kasti sisse surutud pehme naisekeha talle alati avatud turvapadja eest.
Arusaadav, et ambitsioonikas Pere võib olla ka Londoni endise linnapea, maailmastaari Boris Johnsoni eeskuju mõju all, kes sõitis rattaga mööda öist maailma pealinna, lastiks raamil istuv naine, aga meie eestlane arendas seda ideed edasi, sest isegi ekstsentrilisel Johnsonil ei tulnud pähe mõte suruda oma armastatud naine banaanikasti. Muide, sealsamas Londonis märgati mõni aeg tagasi tüüpi, kes sõidutas rattaga diivanit, kolmekohalist, põiki! Äkki oli see meie kangelane, kes otsustas looduse huvides hotelli pealt kokku hoida ja võttis oma välivoodi Eestist kaasa, nägu on ju udutatud…
Tuleb meelde üks eelmise aasta uudis: politsei pidas kinni ema, kes sõidutas jalgratta kastis imikuid. 36-aastane naine selgitas, et kuna tal pole autot, on ta sunnitud sõidutama lapsi jalgratta kastis, ja nii sündimise hetkest. Muide, just sellise saatuse valmistab Kaja Kallase automaksuvalitsus ja Pere koos Ostap Bender Ossinovskiga meie Eesti pealinna ja teistegi paikade emadele ja nende lastele: autoga sõita ei lasta, polegi teist, siis lapsed kasti – ja aidaa Lasnamäelt Õismäele!
Muide, tolle naise vastsündinud lapsed viidi haiglasse, nende nahk sai päikesest kõvasti kõrvetada. Tema ise pidi saama aasta vanglat, aga ma ei viitsi edasi uurida, ma pole psühhopatoloog.
Ma nüüd kardan sellest siin teatada, aga mõnes eriti kõrgelt arenenud riigis transporditakse jalgrattaga isegi suuri sigu – kulte ja emiseid, kui need mõisted ei ole meil veel soovõrdsuse huvides keelatud. Kui on, siis palun vabandust. Muide, kunagise Udeva sovhoosi mehhaanik Heinar rääkis mulle nõukaajal anekdoodi, kuidas üks kolhoosnik helistas keskusesse, kuna tal oli seemendamiseks kulti vaja. Valis naisesimehe numbri, aga tol hetkel unustas sõna „kult“. No läks meelest ära. Ja keerutas välja: et seltsimees esimeesnaine, kas teil on see siga, kes teist ni..b? Vihane naine viskas toru maha (see oli analoogtelefonide ajastu).
Miks aga kardan ma seavedu mainida? Mul lihtsalt jääb mulje, et Kõlvarti pea oma kasti visanud Pärtel-Peeter Pere on väga sütitatav natuur, nagu Tšapajev saabliga ratsu seljas, nii et võib notsuveost innustust saada ja siis läheb see Tallinnaski lahti. Lõpuks tuuakse Tallinna linnavolikogu istungilegi, nagu Caligula hobuse senati.
Jah, just sedasorti hääl võib teil seal puudu jääda, kuigi selliseid on teil juba küll. Mõni lausa lambasoenguga, teine jällegi üldse soenguta, kolmas…
Sa vaene, vaene Vana Toomas!
Ivan Makarov
MEEDIAVALVUR: tähtsal reformierakondlasel hakkas äkki venekeelne jutt jooksma