17.04.2024
Riigikogu saal
Täna jõuab riigikokku valimisseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille vastu EKRE võitleb, sest valitsus tahab lisaks kontrollimatule e-hääletusele lubada edaspidi ka m-hääletused. EKRE kavatseb tänast eelnõu menetlemist igati pidurdada.
Pidevalt riigikogu kodu- ja töökorra seadusest ning tavadest julmalt üle sõitnud riigikogu juhatus valmistub aga selleks, et piirata esimest korda opositsiooni õigust vaheaegu võtta.
Kohtulahingutele vaatamata on opositsioonile alles jäänud kõige traditsioonilisem obstruktsiooni viis, mida tunnevad pea kõik tänased parlamendierakonnad. See tähendab kümneid muudatusettepanekuid ja nendega kaasas käivaid kümneminutilisi vaheaegu.
EKRE on elektroonilise hääletamise reegleid muutvale eelnõule 266 muudatusettepanekut. Neist suure osa sidus põhiseaduskomisjon ebaseaduslikult kokku ja nii jäi järgi 96 ettepanekut.
“Me oleme juba alates tänasest riigikogu tempot oluliselt takistanud,” rääkis teisipäeva ennelõunal EKRE esimees Martin Helme ning kinnitas, et tema erakond plaanib seda jätkata.
Riigikogu esimees Eesti 200 liige Lauri Hussar ütles ERR-ile, et kui EKRE läheb obstruktsiooni teed, peab riigikogu juhatus sellele… lahenduse leidma.
“Kui me paneme ligi sada ettepanekut kümneminutiliste vaheaegadega hääletusele, siis võtab eelnõu menetlemine 19–20 tundi,” sõnas Hussar, ta leiab, et juhatus peaks vaheaegade võtmist piirama.
Põhimõtteliselt kaob selle otsusega riigikogu tööst ära usaldushääletus, sest usaldushääletusele pandi eelnõud siis, kui esitati muudatusettepanekuid.
Nõnda on demokraatiast üha kaugenev praegune valitsuskoalitsioon võtmas opositsioonilt ära viimasegi võimaluse neile vastu seista ja täielikult vastaspoole tasa lülitanud. Ka kohtusse pole enam mõtet pöörduda, sest Riigikohus on juba varem mitu korda jõudnud järeldusele, et tänane koalitsioon võib tänasele opositsioonile teha, mida tahab.
“Kui uued valitsused tulevad, siis järgmistel valitsustel on järgmistele opositsioonidele sama standard,” sõnas EKRE esimees Martin Helme. Lõpuks asub EKRE selja taha ka avalik arvamus.
Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi andis ERR-ile mõista, et kui opositsioon võtab töö takistamiseks kasutusele „ebatraditsioonilisi meetodeid“, siis võiks suures saalis toimuvatele reageerida riigikogu valvavad politseiametnikud.
“Ma ei taha liiga kriitiline selles olla, aga nende volitused korra tagamisel saalis on praktiliselt olematud,” sõnas Kivimägi. “Mul on kurb ja piinlik. Et mis see funktsioon siis tegelikult on.”
Kivimägi rõhutas, et riigikogu valveteenistuse volitusi ei plaani koalitsioon esialgu laiendama hakata.