17.04.2024
Martin Helme
Mis puudutab kõiki neid e-valimiste argumente, siis lihtsalt meile valetatakse, jõhkralt valetatakse. Kõik need loosungid, millega siin on esinetud, on vale vale otsa. Väidetakse, et auditeeritud on see asi. No ei ole auditeeritud! Auditeeritakse mingeid koodijuppe, mitte kogu seda rakendust ennast, vaid mingit osa sellest rakendusest. Aga meil ei ole võimalik kontrollida, kas sedagi juppi rakendusest tegelikult valimistel kasutati või oli valimistel kasutusel mõni hoopis teine programm. Seda me ei saa enam kontrollida. Jah, mingi jupp auditeeriti ära, aga kas see jupp oli päriselt serveris, kui valimised toimusid, seda me ei saa kontrollida.
Meile räägitakse, et on kontrollitavad. No me proovisime. Me oleme rohkem kui ühe korra valimistel proovinud kontrollida näiteks sedasama asjaolu, et kas see programm, mis valimiste ajal jooksis Riigi Infosüsteemi Ametis, on seesama programm, mida meile näidati ja öeldi, et näe, krüpteeritud ja auditeeritud. Ei saanud kontrollida. Proovisime kontrollida, kust IP-aadressilt ja millisel ajal tulid sisse hääled süsteemi. See on umbes sama, kui küsida valimisjaoskonnas paberlehelt, et kas inimesed tulid ja said sedeli ja andsid allkirja. Ei saanud kontrollida. Rääkimata sellest, et ei olnud võimalik kontrollida ühtegi järgmist etappi sellest, mis nende häältega sai, kui nad olid sinna valimisrakendusse sisse saanud, mis need inimesed tegid seal valimisrakenduses või kuidas hääled edasi liikusid ja kuidas neid kokku loeti. Seda kõike kontrollida ei olnud võimalik.
Ei ole ka vaadeldavad! Jaa, vaatlejad on olemas, vaatlejatele tehakse koolitus, vaatlejatele isegi näidatakse mingisugust jupikest protsessist. Aga kogu protsessi algusest lõpuni ei saa vaadelda – ei ole ette nähtud, ei lubata. Ja siis öeldakse meile, hea küll, kõik probleemid on õiged, aga inimesed usaldavad. Kust me teame, et usaldavad? No aga pooled inimesed käivad selle süsteemi kaudu valimas. Vabandust, kust me teame, et pooled käivad valimas? Me ei ole saanud kontrollida, kas tegelikult ka käisid või need nii-öelda pooled valijad sinna, keegi kirjutas lihtsalt need hääled sinna. Seda me ei saanud kontrollida.
Kui keegi tuleb ütlema, et nad on usaldusväärsed, sellepärast et avalikkus usaldab ja kinnitus sellele usaldusele on see, et nii paljud inimesed käisid elektrooniliselt hääletamas, siis seda, kas nad tegelikult käisid hääletamas, me ei saa kontrollida.
Ma ei hakka praegu rääkima põhiseaduslikkusega kooskõlas olemisest. Sellestsamast on siin mitmed teised kõnelejad rääkinud, kuidas ei ole ühetaolised. Pabersedeli sa paned kasti ja sa enam tagasi seda pabersedelit võtta ei saa. Ühe korra hääletad. Kui pärast hakkas tunduma, et vale kandidaadi poolt olid, siis ongi kõik, sedel on läinud. Sa ei saa enam minna kasti juurde tagasi, võtta sealt oma sedelit tagasi ja öelda, ma tahan ümber hääletada. E-valimistel e-häälega seda teha saab. Rääkimata sellest, et pabersedeli puhul mul on võimalik tagada, et mul on seal valimiskabiinis privaatsus ja ma teen oma valimistoimingu ära nii, et keegi ei survesta mind. Ja ta ei saagi survestada, sest ma lasen paberi sinna kasti ja keegi ei saa teada, kelle poolt ma hääletasin. Aga e-valimiste puhul seda absoluutselt ei ole. Hääletad kuskil vanadekodus, kõik vaatavad sul üle õla, hääletad kaubanduskeskuses, hääletad pereringis. Need ei ole ühetaolised.
Ja siis meile tullakse rääkima, et nüüd me astume suure sammu innovatsioonis edasi. Astume suure sammu innovatsioonis edasi ja Google ja Apple teevad meile m-valimise. Kõigepealt, tänasel päeval isegi, isegi sellel süsteemil, mis meil praegu on, isegi valimisteenistus ei kontrolli seda, mida teeb Riigi Infosüsteemi Amet. Riigi Infosüsteemi Amet lihtsalt ütleb, et see kõik on õige ja valimisteenistus usub. Ja kui juba valimisteenistus usub, peavad vaatlejad ja erakonna kandidaadid ja kõik uskuma. Ainult et meie ei usu. Ja meie ütleme, et okei, teie seal valimisteenistuses ei taha kontrollida riigi infosüsteeme, aga meie tahame. Riigi infosüsteemid ütlevad, et ei saa, see on riigisaladus, te ei saa kontrollida. Küsige valimisteenistuselt, sest valimisteenistus vastutab valimiste korraldamise eest. Valimisteenistus ütleb, et meie tegelikult ei tegele sellega, et tegeleb RIA.
Ja nüüd me astume sammukese edasi, isegi enam mitte RIA ei tegele sellega, vaid nüüd tegeleb sellega Google ja Apple. Kas sa saad olla kindel, et see valimiste protseduur on salajane ja kas sa saad olla kindel, et see loeb sinu hääle õigesti, see on üks osa probleemist. Ja kui see läheb sealt Apple’i poest ostetud rakendusega õigesti serverisse, siis sealt serverist edasi me ikka midagi ei näe. Ja see seadus ei tee mitte midagi selles osas, et serverisse sisse, sinna musta kasti sisse oleks võimalik kellelgi näha. Ikka on edasi must kast. Isegi kui Apple on aus, mida, ausalt öeldes, ma ka ei ole kindel, et ma pean uskuma, aga sealtmaalt edasi on ikka kõik sama nähtamatu, vaadeldamatu ja kontrollimatu nagu siiamaani.
Veel üks asi, mille kohta meile valetatakse: Riigikohus on selle kõik heaks kiitnud, Riigikohus on öelnud, et nii võib. See on klassikaline pooltõde. Riigikohus ei ole kunagi hinnanud e-valimiste põhiseaduspärasust. Riigikohus on lahendanud kitsaid kaebusi, mis on talle tulnud. Ütleme ausalt, absoluutset enamust kaebusi ei ole lahendanud, vaid on leidnud alati ettekäände, miks mitte lahendada. Ja selle mittelahendamise juurde öelnud, et aga me ei tühista valimistulemust ja me ei keela edaspidi sellist valimissüsteemi kasutamist. See ei tähenda seda, et nad on öelnud, et see on põhiseadusega kooskõlas. Küll aga ütles Riigikohus meile 2023. aasta valimiste järel, et tänane regulatsioon ei ole piisav. Seadusandja ei ole reguleerinud valimisteenistuse protseduure ja valimisteenistuse vastutust. Võiks arvata, et meie liberaalne režiim kuulab oma liberaalseid sõpru Riigikohtus ja toob meile mingisuguse seaduse, kus vähemalt natukene üritatakse silma teha, et nad proovivad seda lahendada, mida Riigikohus käskis.
See seadus teeb kõik halvemaks ega lahenda mitte ühtegi ees olevat halba asja.
Martin Helme, riigikogu EKRE fraktsiooni esimees,
Kõne riigikogu suures saalis valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teisel lugemisel