11.05.2024
Tänapäeva kool pole päris see, mida oleks vaja tarkade inimeste väljakujundamiseks. Pilt on illustratiivne.
Õpetajad ja lapsevanemad on mures, sest paljudes eestikeelsetes koolides on eesti emakeelega lapsed jäänud vähemusse ja vahetundide ajal kõlab vene keel, räägiti telesaates „Täistund“.
Mõni Tallinna lapsevanem kurdab, et isegi veel neljandas klassis ei oska pool klassist eesti keeles lugeda. Üks Lasnamäel tegutsevast paarist eestikeelsest koolist on Kuristiku gümnaasium, kus eelmisel sügisel asus õpetajana tööle Jaana Roht. „Kui ma septembris 1. klassiga alustasin, arvestasin nii 50 protsendi eesti lastega – aga minu üllatuseks oli neid klassi peale pelgalt kaks,“ meenutab Roht. „Ülejäänud õpilased olid muukeelsed ja seitse neist ei osanud sõnagi eesti keelt, tähestikust rääkimata. Nii et tuli teha päris palju tööd selleks, et õiged eestikeelsed häälikud kätte saada, õnneks läksid need lapsed, kes eesti keelt oskasid, kohe teistele appi.“
Kasvatusteadlase Tiiu Kuurme sõnul võivad sellistest koolidest tulla poolkeelsed ja poolmeelsed inimesed. „Mina näen siin otsesõnu öeldes ohtu meie väiksele haprale rahvale. Meie lastele, meie kultuurile,“ ütleb ta.
20 aastat Lasnamäel eestikeelses koolis töötanud, nüüd Mustamäe riigigümnaasiumi direktori ametit pidav Raino Liblik püüdis enda sõnul juba aastaid tagasi poliitikutele selgeks teha, et Lasnamäel ja peagi ka mujal Eestis on koolid keeleoskamatute laste osakaalu kiire kasvuga suures hädas. „Siis oli see teema paljudele võõras. Öeldi, et on ju tore, kui klassis on mõnest muust rahvusest õpilane, see ainult rikastab. Aga meie juba nägime klasse, kus olid pooleks eesti ja vene lapsed. Üha rohkem oli ka neid, kellel 1. klassi tulles oli eesti keele kui õppekeele valdamine nullilähedane. Nüüd on juba klasse, kuhu on pigem juhuslikult sattunud üks-kaks eesti keelt kõnelevat õpilast, ülejäänud räägivad mingit muud keelt. See on ikka väga tõsine ja suur väljakutse,“ nendib Liblik.
Allikas: Postimees